Aasta lõpp

Aasta lõpp, essee kirjutatud, mitte midagi saavutatut...

Olgu, midagi ma see aasta ikkagi saavutasin, mingid mõistmised ja taipamised, samas ma vist tegin see aasta isegi mõne positiivse teo. Ei saa öelda... kevade lõpp, suvi ja sügise algus olid lahedad, aasta algus ka, muu on olnud kuidas kord, siiski suurelt jaolt masendav, kevadet ja suve rikub mälestustes ka toonane joomine, samas aga seltskond oli enamikel juhtudel ikkagi hea ja on nendest kordadestki häis mälestusi... veinipudelite avamisest me edaspidi ei räägi.

Ma ei hakka rääkima asjadest mida kahetsen, ega ka pikemalt enam ka asjadest millega rahul olen. Kommenteerin lihtsalt seda, et tunnen et osaliselt olen ma aega kaotanud nagu alati, kuid selle aastaga olen ma ehk ka nii mõndagi võitnud, võitmiste all mõtleks eelkõige just sõpru ja tuttavaid, keda olen selle aasta jooksul leidnud ja ka vanu sõpru-tuttavaid kellega koos sai üht või teist tehtud ja/või kellega rohkem sõbrunetud kui varem. Samuti oli ka mitmeid elamusi, mille eest olen siiralt tänulik. Samuti sai tehtud asju, mis varem plaanis kuid enne teha ei jõudnud või ei viitsinud.

See aasta oli mul ka juubel, msi ei möödunud küll nii kui algselt planeeritud, kuid see oli siiski tore, suured tänud seltskonna eest need kellega hansapäevi koos veetsin, küll antud inimesed end ära tunnevad.

Olen saanud selle aasta jooksul omajagu ekspa... mitu levelit tuleb, eks see juba selgub.

Igastahes kõigile sõpradele ja muidu lahedatele tuttavatele: Head vana aasta lõppu ja uue algust. Vana aasta poleks ilma teieta õieti midagi olnud nii, et nagu öeldud, võlgnen teile väga palju...

Luban, et leian endale sobiva ja meeldiva raja, kasvõi kui pean selleks end jälle läbi võsa raiuma...

Krahv Ghostwizard
Rändur, võlur, kelm, tumehaldjas ja kindlasti veel keegi
Powergamer, nõulaifer ja munchkin

2006. aasta jõulukuu 31. päeval, aasta ja kuu viimasel päeval...

May the kinkyness be with you...

PS! Keldriluukide osas olen edaspidi tähelepanelikum... :P

Now playing: Manowar - Swords in the Wind

Niisiis... homme tagasi mõnusasse ja hubasesse Tartusse. Siiski osalt mind ei tõmba hetkel niiväga... lihtsalt see hunnik asjaajamisi ning need esseed... Ohjah, i am actually screwed ning ma usun et järjekordsed sessihalamised hakakvad peagi lendama.

Mis parata see olen mina.

Igastahes saab olema hommikul huvitav vaatepilt see kuidas ma kl 6 ärkan. Ma ise irvitan selle ebatõenäolisuse ja samas ka vajalikkuse üle.

Polegi nagu midagi muud öelda.

Black Sabbath - Children of The Grave

Peale jõule

Niisiis... praeguseks siis juba uue arvuti taga ja jõulud üle elatud.

Neljapäeva õhtu oli taas üks selliseid üleelatavaid, Jaanaga kokku saadud sai natuke mööda linna liigutud, Tartusse sattunud Mirjuga kohtutud ja siis Urgu mindud, kus sai arendatud sõprust roti kuju võtnud kosmosehamstriga, kel nimeks Viuks. Oli ka paar nõmedat hetke õhtu jooksul, kuid need on nö minu mured.

Igastahes muust pole eriti rääkida, jõulud olid jõulud.

Ja nüüd siis sess tulemas...

Now playing: Blind Guardian - Nightfall

Jõulud

.. ma ei tähista neid, kuid kinke võtan ikka vastu - Cat, vabandan kui eksin...

Igastahes eile siis Uru jõulupeol, pean tunnistama et keskendusin pigem Morrowindile ja aegajalt millegi hea/parema laualt võtmisele ja korraks arvutilt pilgu tõstmisele, et saada kink kätte. Filmi Interview with Vampire poster... ok nunnu. Igasthaes jah.. lärm mu ümber, kuid mina rahulikult omas sfääris... koos Morrowindiga...

rohkem vist polegi öelda... praeguseks...

Detsember & Reede

Olgu... blogi välimus on kergelt muutunud ja ei maksa ehmatada, ta teeb seda lähiajal veel. Hetkel veel aktsetan, aga varsti püüan hakata teda... pisut kurjemaks muutma, välimsue poolest ma mõtlen.

Igastahes eilne õhtu möödus suuremaltjaolt Krooksus, lihstalt õnnestus mingil hetkel sinna sadada ning jäädagi, vahepeal liikusime korraks püssikasse, on siis ka nüüd seal istutud ja see seest ära nähtud ning peale seda ka natuke Krooksu mäel viibitud kuna ülejäänud seltskond leidis vajaduse odava õlle ehk siis Toome poe järgi.

Eilne õhtu tekitas minus jälle mõttelõnga teemal mimmud. Sry nagu tõesti... mida on kenat mingis koledas solaariumipruunis nahas, heleblondiks värvitud peas(osade puhul keeldun ma uskumast et päriselt ka selline toon eksisteerib) liigses meigis ja mingis peamiselt roosast ja valgest koosnevas riietuses? Ilmne tõestus ilmselt sellest, et ossidel ja jõmmidel puudub igasugunegui maitse nagu mimmudelgi. Nagu tõesti... mõlemaid asjandusi tänaval lihtsalt kole vaadata. Aga olgu.. ei kuluta enam mõtteid nende peale... suht ükskõik neist, peaasi, et tihedamini nendega kokku ei puutu.

Igastahes, taas on mingisugune larpiisu, viimane juunior mõjus selles osas tervislikult. Samas iidmaale ei ihka ega ilmselt enam ei saa ka. Lihtsalt see mäng ei ole enam minu jaoks, ei lähe sinna ilmselt enam mängima ega mitte kunagi ka enam juhatama. Piiksukatest hoaib ka edaspidi eemale, mitte ei lase sõpradel end nendele meelitada. Jah... ka mina olen kvaliteeti otsima asunud ja iivilimaid rolle. Headus on end ära tüüdanud ning neutraalsus ei lase viimasel ajal enam asju mängida... neutral evil is teh alignment.

Täna tõenäoliselt varem koju... ei jäägi seekord laupäevani Tartusse, kui mul just mõnda plaani ei teki või keegi ei palu jääda. Ausaltöeldes just koju ei tõmba, nagu tavaliselt, kuid ei tea... piisava koguse muusikaga elab selle veel üle.

Now listening - Nothing but the voices in thje computer lab.

Taaskord natuke testindust

You are The Magician

Skill, wisdom, adaptation. Craft, cunning, depending on dignity.

Eleoquent and charismatic both verbally and in writing,
you are clever, witty, inventive and persuasive.

The Magician is the male power of creation, creation by willpower and desire. In that ancient sense, it is the ability to make things so just by speaking them aloud. Reflecting this is the fact that the Magician is represented by Mercury. He represents the gift of tongues, a smooth talker, a salesman. Also clever with the slight of hand and a medicine man - either a real doctor or someone trying to sell you snake oil.

What Tarot Card are You?

Take the Test to Find Out.

Huvitav tulemus omajagu... oleks midagi muud oodanud... ning vähemalt loheversioon kaardist on kena.
Ahjaa...selle blogi ma leidsin muideks soronturi blogist.

TÜ raamatukogus

Juunior oli fun, sai tehtud ja tegutsetud nii mõndagi, kluid selleks aastaks ehk larpiga ka kõik, sessi ajaks ka ilmselt. Siiski üks asi oleks vaja ära teha ja ma vaikselt planeerin ka, kuid ei tea mis sellega saab. Samas, kui midagi head tuleb, siis ehk võiks minna, kuid eriti sellelevõimalusele ei panustaks... pool kuud üksnes seda aastat jäänud ja kuulutusi just pole.

Homseks ettekanne ära teha... eks peab asjaga kiirustama.

Kolm aastat

100 postitus, ma ei tea kas see üks draft loetakse ka nende alal kuid vahet pole, sajas postitus tuleb täna üht või teistpidi.

Täna saab siis kolm aastat larpimist mul. Kolm aastat ja mingisugune posu mänge, umbes üle 40. Ehk panen üles nimekirja kui viitsin. Kuid jah, 7.detsember 2003 ja üritus Tule ja Mõõgaga. Asjad on sellest kaugele edasi läinud.

Laupäeval juuniorile.

Taas testindamised...

Tegin ühte väikest testi taas... blogger jamab ja ei lase mul teda algsel moel ü+les pannaq, seega lihtsalt trükin ta siia ümber

you are a Vampire

Eternal and undying, you walk the night seeking your lost humanity, forever aware of the machinatitions of those who would have your power for themselves, yet drawn to play their games, despite of cost...

Vampire score: 13
Were Wolf score: -2
Mage score: 11
Wraith score: 11
Changeling score: 0

World of Darkness test

Rong peatus ja rahvas valgus sellelt maha. Nende seas oli ka kummaline meesterahvas, kelle rõivastus ei olnud võrreldes kohalikega küll harjumuspärane. Ta kandis musta tuunikat ja pükse koos kõrgesääreliste saabastega ning nende peal pikka sama tooni laiavarrukalist pikka mantlit, mille kapuuts varjas ta pead ja osaliselt ka nägu, nina ja suu olid kaetud ka rätiga ning käed kinnastatud. Üle õla oli ta visanud rullikeeratud keebi ja seljakoti ning mantli varjus rippus vööl mõõk. Idalinnlastele paistis ta kui mingisugune kummitus minevikust, minevikust milles elas juhuslikult suurem osa maailmast. Võõras aga ei hoolinud nende arvamusest, kuigi tal oli tunne, et mõõga kandmine võib talle veel probleeme tekitada. Ning oli keskpäev ja keskpäev ei kuulunud just asjade sekka mida ta oleks armastanud. Vaikselt sammudes asus ta teele kesklinna suunas. Ta poleks tahtnud siin olla, kuid tal oli siia asja...

Idalinnad olid õigupoolest omamoodi veidrus. Valguse kirik ja tehnokraadid olid nad juhtinud nö valgustatud kõrgustesse, väites et ülejäänud maailm vaevleb ikka veel ebausus ja arengupeetuses. Valguse kirik oma veendumuste ja religioossete vaadetega oleks olnud mujal ehk naerunumbriks, kuid siin oli tal palju pooldajaid ning teda peeti ainsaks tõeliseks usuks, mida nood jutlustajad ka pidevalt väitsid. Ning tehnokraadid oma aurumasinate, rongide ja tulirelvadega olid aidanud jõuda siinsetel maadel tehnoloogiliselt ette, nede filosoofia oli lihtne muidugi... tehnoloogia ja loogiline mõtlemine aitavad inimesel areneda ja saavutada kõrgus mis talle on tema enda mõistuse poolt määratud. Tehnokraadid ei tunnistanud eriti ei jõude ega nõidust, mis ehk andis neile mujal maailmas tõsiseid tagasilööke. Isegi siinne rõivastus rõivastus ja arhidektuur erinesid muust maailmas tõsiselt. Siiski... idalinnu oli vähe, kõige rohkem kuus või seitse, pluss külakesed ja asumaad nende ümber. Muudest maadest eraldas neist üheltpolt Tormikõrb, teiselt poolt Igimeri. Selle eraldatud oli tollele paigale nii õnnistuseks kui ka needuseks, kaupa liikus nii sisse kui välja vähe, nagu ka rahvast.

Videvik jätkas oma jalutuskäiku mööda linnatänavat. Ta adus selgelt seda, et rahvas jälgib teda ning eemalt oli ka kuulda lapsehäält midagi hüüdmas. Tõenäolislet midagi oma emale, nagu et kes see veider onu on või midagi muud sarnast. Lisaks mõistis ta ühte segavat tegurit veel... ta ei opsanud kohalikku keelt. Rongi peale saamine oli olnud juba omaette tegu, kuid ta veenis end, et see on kõigest lühike käik. Juba õhtul on ta siit läinud.
Ta pööras peatänavalt kõrvale ning jätkas teed mööda kirikju poole suunduvat tänavat. Taevas oli pilvitu ning suvepäike kõrvetas armutult ning tänaval liikus ikkagi piisavalt rahvast et pöörata tähelepanu veidrale võõrale. Videvik jõudis tähele panna, kuidas keegi mees sosistas midagi ühele poisile, kes kohe jooksu pistis. Igastahes jõudis ta viimaks ühe majani kuhu ta sisse astus.

Majas oli meeldivalt hämaram. Tuba millesse uks avanes oli lihtsasti sisustatud, vana mees istumas tugitoolisoolis ja vaatamas sisseastuja poole. Videvik tunnetas selgelt tema vastas istuja ümber olevat võimuaurat ja teda kaitsvat loitsu. Ka ruum oli loitsitud, üheltpolt kutseloitsude ja vaimolendite eest, teiseltpoolt ei jubanud antud tõkked siseneda isikul, keda majasolija ei soovinud majja lasta. Kuid talle oli luba.
"Nii veider, et keegi öörahva seast mind täna ja siin külastab." Vastas vanamees rändurile otsa vaadates. "Eriti just sina Videvik..."
"Siis sa oled ilmselt teadlik ka sellest, mida ma tahan," vastas Videvik rahulikult.
"Pole üllatunud, et ma su nime tean?"
"Peaksin ma olema?"
"Ega ilmselt mitte."
Vanamees ohkas ja tõusis. Ta oli rõivastatud kohalikku viisi... pruunid püksid ja vest ning valge särk. Jalas olid tal lihtsad kingad. Ta läks vaikides kirjutuslaua juurde ja avas sahtli, võttes välja hõbedaselt kumava kristalli ja ulatades selle rändurile.
"Miks nii kergelt?" küsis rändur.
"Ma olen juba vana mees ning suren varsti." Vastas vanamees kurvalt, "ma ei tunne enam himu siin kivis olevate teadmiste ega väe järgi ning pealegi... "
"Kivi nõuaks sult siis tasuna su hinge..."
"Jah," vastas vanamees seepeale, "ning ma usun, et sina ei kavatse seda kivi kasutada."
"Vaid korra..."
Vanamees jäi vaid hetkeks kivi vaatama ja vastats selle peale: "Hmmmh... ma mõistan."
Videvik noogutas.
"Üks palve ainult."
"Milline?"
"Et jääksid õhtuni, mulle kuluks võimalus vestelda ära. Ning usun, et sulle sobiks õhtune ilm ka rohkem."
"Olgu," vastas Videvik.

***

"Sa oled mõistlikum kui enamus inimesi." Vastas Videvik lahkudes ning astus tänavaile.
Öö oli juba käes ning tähed ja mõlemad kuud taevas. Tänavad olid tühjad ning vaid veel osades majades põlesid tuled. Üksik koer haukus eemal, kuid Videvik tundis et teda jälgitakse. Ta oli harjunud vaimumeelele toetuma ning seetõttu jäi ta hetkeks kuulatama, keskendudes helidele. Enamus helisid paistsid tulevat peatänava ligidasest põiktänavast... Mehed ja relvad... Ning samas oli keegi tema ligiduses maja nurga tagaa, ta hingas närviliselt justkui kartes et teda leitakse. Videvik väljus transist vatas sinnapoole ja nägi sama meest, kes oli enne saatnud poisi, midagi ütlema.
Videvik ohkas, ta oli juba aimanud et asjad ei lähe nii lihtsasti...

Adi pool

Hambaarstil käidud. 567 eeku läks, hambaauk, pluss veel mõned asjad. Nõmedalt kallis igatepidi.

Praegu hetkel Adi pool, teised mängivad kaarte, mina nõulaifin.

Now listening: Blind Guardian - Nightfall

Taas üks õhtu

Nädalat kokku võttes on see nädal olnud nagu nad ikka... nõme, mõningaste kenade hetkedega.


Trenni pole see nädal saanud, kuid õnneks koguse häid vestlusi küll. Pannkooke ka kenas koguses... Njah, homme läheb lõbusaks, hambaarstile minek taas. Teevad selle ühe jama korda, kuigi ma ei tea, olen hamamste suhtes veel pisut ettevaatlik/närvis.


Hetkel Urus ja Simpsoneid vaatamas. Peaks peagi ühikaase tagasi minema...


Magamine on nõme... unehäired ikka jätkuvad ning üle 10h magamine pole ma ei tea, well normaalne ei saa ma öelda, pigem mitte piisavalt minulik ehk.. oeh peaks vana 6-7h juurde naasma...


Now playing - Mitte midagi

Written truths

Elu on nõme ja minu puhul ei saa enam vaimsest tervisest rääkida... ilmselt lõpetan nagunii varem või hiljem Raja tänavas... vahet ausaltöeldes pole.

Homme hommikul pool kuus juba Tartu poole... ning seekord tuleb kl neli üles tulla... vahet pole, jääbki tõpralike unede jaoks vähem aega.

Now playing: Nightwish - The Carpenter

Ootamas talve

Igastahes, hambaarstide hinnakirjad on nõmedad, viis minutit kontrolli ja läks oma 117 eeku, niipalju siis rahaga planeerimisest. Järgmine nädal tagasi ja juba jakobson kaasas, võibolla ei lähe küll niipalju, kuid igaksjuhuks, ma ei tea palju nad lõpptulemusena selle ühe väikese augu eest küsivad.

Blogidüsgraafia on nõme, ei suuda imestadagi, kuidas ma blogi kirjutades just nii palju kirjavigu suudan tekitada.

Igastahes, üks õhtu/öö Krooksus, vestlus hea sõbraga ja lihtsalt, kui m juba enne teda küllatki respekteerisin, siis nüüd on see kasvanud. See õhtu polnud mitte üksnes huvitav ja tore, vaid palju täiendavam. Hea oli, et otsustasin sealt ikkagiu kella poole ühe ajal öösel läbi astuda.

Kahju oli muidugi, et sel nädalal trennid ära jäid, loodame järgmise nädala peale, kuid jah... treenerid võiks sid juba mingisugused siseruumid tekitada, ilm nt mind niiväga ei häirigi, kuid nagui näha lihtsalt suurem osa rahvast ei taha sellise ilmastikuga midagi suurt teha. Ja pimedaks läheb ka varakult muidugi... kuigi jah... öö on lihtsalt meeldiv.

Viimasel ajal on une ja magamisega lihtsalt eriti haige olnud... lihtsalt keskmine uneaeg on mul ca 9-11 h olnud. Lihtsalt ülihaige ning noh unenäod sinna juurde... on lahedaid, aga on ka asju mida pikalt ei kommenteeriks, ning kõik on üliimelikud olnud... kaklused juhita bussides, kurjategijate jälitamised, adventüürimised, larp-like real actions, katastroofide eest pagemised jne...

Igastahes... elu võib olla haige, aga samas on ta ka omajagu veider...

Now playing: Nightwish - Angels fall first

Hilissügis

Niisiis, kodus ja asju kuulamas. Nädal oli nagu ta oli, kuid võib öelda, et see on praeguse seisuga ka nädal mil olen kõige vähem öösel maganud. Kas kellegi läpakas ja arvutimängud või siis anime. Who needs that sleep anyway... njah asi on sellega kätte maksnud, et olen suht päevi maha maganud. Life is boring anyway. Trenides on nalja saanud ning mõnel õhtul kas ühes või teises kohas.

Uued saapad võivad omadega aia taha minna, mu paema jala tõttu, mis kannatab lampsuse all rohkem kui vasak. Võibolla taas arsti juurde ja äkki püüda hankida uued ja/või kõrgemad toed? Neetud tervisehädad... hambaarstile ka varsti ning on ammu juba sellest kui tasuta sai käidud, nüüd üksnes tasuliselt.

Kirjutada tahaks, kuid on mingi blokk sellega, taas ei leia midagi millest kirjutyada... ei mingeid süvamõttelisi asju ega fäntasit ka mitte. Ikaldus mis muud. Ehk larpikorraldusega koos tekib uusi mõtteid.

Praegu käigis olevad "projektid"

+ Teiselpool varje - Vämpsud, libad, deemonid, maagid, kütid ja muud elukad, lisaks tavalised ilmakodanikud kes nende otsa varem või hiljem komistavad ning mõistavad et maailm pole ikka nii roosa ja tore kui nemad sellega harjunud. Inspiratsioon WoD ja selle erinevad osad, mäng mida Dragug vahepeal tegema hakkas, Interview with Vampire, Hellsing, veebikoomiks Sorcery 101 ning tõenaöliselt tekib siia nimistusse inspiratsiooni veel juurdegi pluss minu ja paari inim,ese tume ja väärastunud fantasia muidugi. Sisuliselt mängud öises Tartus. Avalikult neid välja ei karju, pool kutsetega, pool sedamoodi et küsite: kas ma saaksin ka tulla.

+ Saatuse rajad / Mustad lubadused / mingi muu nimi - Minu nö pseudokeskaegne projekt. Suures osas taas töötluses. Esimene nö proloogosa tõenäoliselt järgmisel aastal veebruaris või märtsis.

Mängimiseks endaks enmam eriti tuju polegi, pigem GMamiseks, olen vist selle aastaga end ära väsitanud...

Now playing: Sonata Arctica - Blank Fire

Sünnipäevad

Kolm sünnipäeva korraga ühe õhtu jooksul, ehk siis Ivellios, Jaana ja Martin. Oli tore õhtu igastahes, sai nii lõbutsetud kui ka taas nii mõndagi inimest nähtud keda pole eriti liikvel olnud, nt. Andret. Igastahes jah, õhtu tipud olid kindla peale Führerwein ja ühed tüütud tatikad.

Hetkel: Iced Earth - Life and Death

Kõik tuleb kord sinu juurde tagasi...

Reede oli mõnevõrra saast päev, ainus mis selle päeva elamisväärseks ja isegi nauditavaks muutis oli see, et sai koos Jaanaga piinamisriistade näitusel käidud. Fun oli, oleks terve õhtu seal mõnulenud, kui üks jobust uru hooldaja poleks seda oma sõbrale sünnipäeva pidamiseks reserveerinud... ja seda a la pikemat aega ette teatamata. Õnnestus veel õhtul koju jõuida. Kuigi jah, reedele tumedat tooni ei andnud mitte see, vaid hoopis varasemad asjad.

Olen vana nihverdaja ja krooniline endale jamade kaela tõmbaja... nojah, kõik tuleb sinu juurde kord tagasi ja nii ta ka see kord tegi. Pikemnalt rääkida just ei soovi.

Mõistmine toob kaasa valu ja ma mõistan seda... samas sooviks lihtsalt mõista, tulla toie, ilma hingevaluta.

Elu imeb, seda tuleb alatiu tõdeda, ning pohhui mul sellest et ma jälle halan, muud ma eriti ei oska.

Möödunud nädalast pole lihtsalt midagi erilist rääkida, toimus ja juhtus asju, sai ühte ja teist tehtud, aga kas midagi sellest ka rääkida on? Pole aimugi...

Now playing: Cradle of Filth - Funeral in Carpathia

Mõtted, 10. peatükk

Hea sõprus pole midagi, mis oleks kulda väärt, vaid see on hoopis midagi kallimat. See on vähemasti üks asi mida ma mõistan.

Elu on liikunud omasoodu, liiga palju õhtuid on vist möödunud arvutiga mängides või lihtsalt linna peal olles, kuid ma ei kahetse eriti. Eelmine nädal oli komapäevane trenn huvitav, ütleme lihtsalt et padukas ei ole eriti segav tegur, treenerile kahjuks oli, nii et trenn sai varakult läbi. Sellenädalased oleme üldse ilma treenerita pidanud läbi ajama... kahju, kuid lõbus on olnud.

Võõrdun vaikselt mõndadest tuttavatest, samas kui teised saavad palju ligemateks, seda on varemgi olnud, kuid nüüd tundub asi lihtsalt teisena, justkui lihtsalt "omade" seltskonnast on osa "omam." Ma ei tea kas see on õige või vale, kuid lihtsalt...

Testinusest veel...

Tegin natuke testi... valisin kindla teemaga teste ja tegin kolm testi igast teemast...

Haldjatamised:

http://www.quizilla.com/users/moldypeaches00/quizzes/What%20kind%20of%20Elf%20are%20you?

You are a Dark Elf. You were once one of the angels but you were shunned into the underworld after you started a great war. You are depressed and hold grudges easily. You are also sarcastic, which some might find funny.

http://www.quizilla.com/users/elfmagicdd/quizzes/WHAT%20KIND%20OF%20ELF%20ARE%20YOU%3F%20(anime%20pics)/

You are A night Elf! You are kind of a loner, but you aren't completely evil. You prefer to come out at night, and you are nervous when people try to speak to you. You are gifted with magic, and you use your powers all the time! But sometimes, you can brag about things that you have and others don't. Still, you're a nice person, who's just afraid that people won't like you for who you are. You're just someone who wants to fit in.

http://www.quizilla.com/users/Nykur/quizzes/What%20kind%20of%20elf%20are%20you%3F%20(with%20beautiful%20pictures)/

You are a Night Elf! You have no special home, you wander in the wildness. You hunt on the night and you see very well in the dark, and your ability is that you can make you almost invisible.

Kuidagi tumedad ja öösuunalised kippusid ka teised olema...

Maagitamised...

http://www.quizilla.com/users/BloodyClaw99/quizzes/What%20kind%20of%20mage%20are%20you?

Elementalist
Element: Lightning
Ability: Element Manipulation
You're cold, enigmatic and antisocial, but that's only because you don't like people and prefer to be alone. You're actually just unsure how to act around them. You only let a few important people into your life. You're cynical, and extremely judgemental, but that's only because you can't trust people easily. You also possess a somewhat dry sense of humour.

http://www.quizilla.com/users/ShadowRenaman/quizzes/What%20Kind%20Of%20Mage%20Are%20You%3F%20%5BREVISED%20%26%20Pics!%5D/

You're a wizard! Just a plain old magic user. But that's ok, because you can learn any spell under the sun! You aren't hindered by specialty classes; all mage schools are opened to you! Since you have such a broad range of knowledge, you are well-suited for adventuring. Warriors will be begging you to be in their party!

http://www.quizilla.com/users/UndeadVengence/quizzes/What%20kind%20of%20mage%20are%20you?

You are a Fire Mage, also known as a Pyromancer. You can create and control fire just by thinking it.

Veider... mitte ühtegi musta maagi või nekrot..


Ja lõpetuseks ütlen am, et testid on tegelikult mõttetud, nagu ka nende tulemuste lugemine :P

Oktoobriäike

Olgu, ilm võib aegajalt isegi huvitav olla. Oktoober algas nüüd mule igastahes äikseliselt ja noh oktoobri alguses pole välk ja müristamine siin just tavalised asjad. Elektrikatkestus oli oma 10 minuti jooskul ka närune, käisin väljas jalutamas. Välgud muutsid öötaeva kohati kauniks... olgugi et jah pilves oli. Siiski, pilvede vbastu pole mul midagi, hämaruse ja välgusähvakate vastu samuti, nii et ilus oli. Olid ka mõned meenutused...

Vaatan hetkel Kahte Kantsi ja tõden, et tahaks hoopis extendedit näha ning liigel määral kääpse sisaldavaid kohti välja lõigata. Hetkel reklaam...

Homme tagasi Dorpati linna ja sealseid asju ajama... saksa keelde ei viitsi küll minna kuid lähen ikka... vist.

Now playing : Tristania - December Elegy

Nädalast...

Hetkel kodus... olemine on nagu ta on. Igastahes kolmapäeva õhtu oli omamoodi nauditav, samas kui neljpäevast ja reedest sai hoopis teine lugu. Seltskond oli küll tore ja lahe, sai lõbutsetud ka, kuid siiski, midagi hakkas hinges kripeldama ning mõtted rändasid mujale. Siiski reede õhtul inna peal ja krooksus oli mõnus. Öö sai veedetud HoMM4 mängides ja seega olen ma suht pikka aega ärkvelolekut nautinud, kuigi jah... mingiks hetkeks teadvus kadus kui bussiga kodu pool sõitsin. Igastahes praegu läheb vist 30h... ning unetunnet pole...

Hetkel mängimas: Cradle of Filth - Haunted Shores

Mõtted, IX peatükk

Igastahes, eile siis taas Shadowrun. Saime ilma lahingu ja kellegi õhkulaskmiseta hakkama. Azetechi nimeline megakorporatsioon on ilmselt ikka veel meie peale pisut pahane. Kaks tegevdirektorit 24 h jooksul kaotada ja seda mingite njuubidest runnerite käe läbi ei ole ilmselt meeldiv. Nüüd siis oleme Hiinas, kuna USA( või õigemini UCAS - United Canadian and American States, Shadowrunnis on riigipilt juba pisut teine...) ning meie uus ning palju tulusam töö on nüüd tegemisel. Igastahes minu tegelasel ikka tööd jagub, mööda astralit ringi lastes, sama on ka peeb tegelasel võrgus.

Eilne õhtu pani mind nagu ikka taaskord mõtlema. Mul on alati millegi üle mõelda ja eks see ole paratamatus. Ma jalutasin aeglaselt läbi linna ning öö, udu ja tänavavalgustus tekitasid veidra sümbioosi, mõnus oli ning kui Cele oli ikak veel Shadowrunni lainel, siis minda libisesin WoDi ja täpsemalt Vampire üllitistesse... Samas oli ka teisi hetki... tulin mõtiskledes Kassitoome oru äärest ning oranžikas tänavavalgustus, udu ja lehtedes puu tekitasid veidra effekti mida ma vaatama jäin. Oli kerge mulje nagu puu ise kirgaks valgust, ning võite kolm korda arvata kuhu mu mõtted läksid... eks ikka kahele puule... Haldjas minus jäi seda vaatama, nagu ka maag...

Ma ei lähe enam tagasi vaid hoopis mingisugusesse teise suunda või liigun ma tagasi suunale, mida mööda ma oleksin pidanud minema juba varem. Meenub, et ühes raamatus oli juttu hinge/loomuse erinevatest tahkudest: kuningas, sõdalane, kelm, armastaja, maag, kurvameelne ja ürgmees. Usun, et kevadel ja suvel olin ma paljuski kelmi tähe all, kuid nüüd on taas maagi valitsuskord ja ehk on sõdalaselgi mingi osa minu siseheitlustes kaasa aitamisel. Kes teab, ehk on midagi veel. Esmaspäevased vestlused ühe tuttavaga mõjutasid mind veelgi omasse suunda liikuma. Kuid milles avaldub maagi tõus? Ei oskagi öelda õieti, ehk siis taas selles et ma ei otsi enam niivõrd üpidu ja lõbu(seltskonda siiski), alkost olen loobunud ja olen taas üle pika aja otsingul ja ennast täiendamas. On edasiminekuid, kuid kardan kaotust ja taas langemist. Ning ma tean, kuidas ma langeda võin.

Kord ma leian ravi ka oma hingehaavadele, või vähemalt viisi nendele vastu seista...

September 2006,

PS! Avastasin, et mul on päevad sassis...

Boffersepandus

Kõigest hoolimata sai reede õhtul end ka hästi tuntud, seltskonda oli ning mõnusat olustikku ka, kuid asi vajus ära, omad bläkid olid meil kõigil. Sai ka muuga tegeletud, käisin koos Jaanaga hetke Urus, igastahes oli seal kohutavalt masendav, oleks Uru sügishooaja alustamisest midagi rohkemat oodanud. Olen vist konservatiivne või midagi, või ei oska ma lihtsalt lõbutseda, vahet pole.

Öö on tore ja kaunis, selle kohta pole midagi enamat öelda.

Igastahes laupäev algas uniselt ja koduste poolse kõnega, et ega ma ei taha kohe koju tulla. Loobusin sellest, kuna olin otsustanud workshopi kasuks. Igastahes sai end mingi aeg Vanemuise 46te aetud, arvutis istutud ja siis Hurda kuju juurde end aetud. Kohtasin päkkat ja ints sadas ka sinna. Igastahes, kuna keskpäevane päike, pilvede ja tuule puudus pole minu ja mu rõivastiili sõbrad, siis sai täheldatud, et Hurda kuju alusel on piisavalt palju mõnusat varju. Kommenteerides loodan, et Hurt seltskonna üle ei pahanda, istusin ma sinna varju ja lebotasin seal. Rahvas hakkas saabuma, tulid Jaana, Joosep, Juhan, Jaanus ja Ülo, siinkohal ka kommentaar, mul on ilmselt siis ka nüüd palju J tähega algavate nimedega tuttavaid. Liikusime Jaanuse poole, Juhan pidi küll ära minema, kuid lisandusid Oskar, Kärt ja Daleios. Algas töö. Igastahes valmis workshopi tulemusena vist üle 20 mõõga, neist kaks olid minu tehtud, igastahes ma polegi boffersepanduses vist nii lootusetu, et oskan vaid daggereid teha. Iasgates sai ka mõned pannkoogid söödud ja siis linna peale mindud. Sealgi oli lõbus.

Lõpuks pidin taas koju ronima. Sad, kuid eks mul oli vaja siin asju ajada, nii et hullu pole...

Now playing: Children of Bodom - mingisugune lugu neilt, playlistita plaatide probleem.

Tartu lood...

Asjad on nagu nad on, möödunud nädal on toonud mitmeid mõtteid ja taipamisi. Ütleme lihtsalt, et on asju, millest ma ei saa aru, ega soovigi ilmselt mõista, kes teab.

Igastahes sai teisipäeval araabia keeles käidud ja shadowruni mängitud... blame celestial. Igastahes esimene oli omal moel huvitav ning Shadowrun midagi uut ja lõbusat minu jaoks. Kes ei tahaks olla shadowrunnerist haldjamaag ja astraalskaut aastal 2070. Muig.

Eilne õhtu oli ühe karakteri genereerimine koos ohpuuga. Sai selline tore Tremere tehtud...

Täna taas ka larp ja mitte just tavaline kraam... ütleks, et rohkem WoD. Kusjuures see larp ei seostu eelnevalt mainitud karakteriga. Meil on omad lähenemised...

Igastahes on asju, mis kriibivad hinge, kuid enamasti tulen nendega toime. Ülikooligha par pisijama kuid need lahenevad kähku.

Hetkel kuulamas - Vaikus...

Hilja pühapäevaõhtul

Pühapäev ja igavus, loetud ajaühikute pärast on esmaspäev, Tartu ja muud asjatamised.

Töötan vaikselt erinevate asjade kallal, samuti peaks töökohaga seonduvaga tegelema. Ei tahaks tekitada olukorda, kus läbisegi on loengud, töö ja trenn, kuid samas 2000 eeku kuus oleks mulle praegu vajalik.

Vist oligi hea, et pööripäevale ei läinud, homme kuulen asjadest täpsemalt. Samas Krissu reetmist ja lüüasaamist oleks tahtnud küll näha, kuid vahet pole.

Otsingust on saanud uus märksõna... Lihtsalt ei ole enam langust, ei ole enam ekslemist, on midagi muud. Siiski on asju, mis veel hinges kripeldavad.

Peaaegu esmaspäev...

Cradle of Filth - Death Magick for Adepts

Neljapäev jätkus omal moel talutavalt. Raiskasin natuke raha õhtusöögile ja suundusin mingil hetkel lihtsalt linna peale. Arvutist tulles sattusin kokku Daleiosega, kes läks Adi poole, et võtta seal turvis, mille ta oli sinna jätnud. Huvitav oli ning hämar tube küllaltki õdus. Rääkisime Daleiosega mõningaid plaane, mida juunioril me tegelased võiksid rääkida/teha. Igastahes lõbus oli, sai ka tõsisematest asjadest räägitud. Mõnus oli, kuigi mingi osa minust tahtis vist mujale, sai korra ka urust läbi käidud. Tagasi Adi poole ja siis mingil hetkel ma lahkusin, et minna tagasi ühikasse, oleks veel jäänud, kuid olin lihtsalt väsinud.

Reede hommik oli küllatki ebameeldiv, vihkan oma loengugraafikut nüüd. Neetud saksa keel... Hiljem sai end taas maale veetud, mõttetu vegeteerimine kodus.

Laupäevast pole palju rääkida ning nüüd on pühapäev. Homme tagasi Tartusse....

Kuid jah, ka seda... vaikus lõppes ja torm on tagasi... eks näis millega elu taas keerama hakkab...

Manowar - Brothers of Metal

Ikka september

Eilne ja tänane päev on olnud enamvähem normaalsed. Olgugi, et ma täna mitte ühtegi loengusse ei jõudnud... Igastahes kolmapäevaõhtune trenn oli ehk seni füüsiliseim, tuleks vist kasuks seal normaalselt käia, kuid loenguajad on juba sellised. Poole pealt jõudmised hakkavad ilmselt tavalised olema, kuid vahet pole. Heh... mina ja leidmas et füüsiline trenn on kasulik, maailm on vist hulluks läinud. Vahet pole, vähemasti teame, et kui Oadi Krooksus õllet joomas näeme, siis teame et maailmalõpp või midagi muud halba pole enam kaugel.

Alkoholist ja joomisest suht loobumine suudab omamoodi mõjuda, tahaks nagu juua koos hea seltskonnaga, eriti veel siis kui su lemmikvein seal on... kuid ei, ma ei tee seda. Joomisest on mul pooleldi siiber ja toetun hetkel sellele poolele. Tänane päev pani taas selles osas mõtlema, igastahes on huvitav olnud. Sattusin Krooksu vaadates kokku Ivelliga, sai räägitud ka Yoshy, Olevi ja Kärtsuga, muudki rahvast nähtud ning Daleiosega natuke võideldud.

Igastahes naasen praegu ilmselt pirole või kusagile. Ilmselt millalgil taas arvutisse...

Septembrikuu algus

Elu jätkub omasoodu ning esitan endale taas küsimust, et kas praegune olukord jääb kestma, jaman praegu ainetele regamise ning erialade vahetumisega seotud jamadega ning olukord tundub korras olevat. Kuid kas on ikka, kas ta jääb selleks? Eelmine aasta on kohati omamoodi valus mälestus ja õigusega, ma ei taha et uuesti nii läheks, osaliselt ma kardan seda, kuid samas ka veenan end see aasta läheb paremini. Kes teab mis saab, mina igastahes veel mitte.

Ostsin endale eile kaks raamatut, niipalju siis nädalasest elamisrahast. Raamatud siis Sister of The Dead ja Gardens of The Moon, loen hetkel esimest ja meeldib, teiseni alles jõuan. Üleüldse sai eile rahvast nähtud ja lõbutsetud. Nägin üle hulga aja Celet ja Querri, kes läksid Balori poole Shadowrunni mängima, krt tahaks ka. Igastahes õhtu pirol... harjumatu oli, ainus seltskonnas kes ei joonud... jah olen vist suutnud juba alko maha jätta või läinud tagasi sellele kolmveerandkarsklase tasemele millel kunagi varem. See ei häiri mind, see kuidas ma vahepeal jõin suudab mind tagantjärgi rohkem piinata, kuigi jah, minevik on minu piinapink igati, nii üht kui teistpidi.

Täna siis trenni ja kes teab kuhu veel. Nädalavahetusel pööripäevale ma ei lähe. Omad põhjused ja rahapuudus või pigem see, et on vaja viimast igale poole mujale kulutada, vahet pole.

Kukkus jälle kuidagi halamine, kuid mis parata... hetkemõtted on lihtsalt sellised...

Last week

September, taas ülikool ja muud asjad. Olen Tallinnas Mona pool ning ülejäänud rahvas suht magab. Ärkasin diivanil, mille suht okupeerinud olin. Vahepealne aeg on olnud omamoodi... neli larpi sellesse mahtunud. Vampiirikas ja Shanorai olid lahedad, kuid Laantekas ja Kadika mäng jäid mulle kaugeteks, viimase puhul hakkas mängu ajal muidugi tervis mäkra keerama, seda tegi ta ka Shanorail, kuid õnneks mitte nii hullult.

Mõned asjad on läinud nagu nad on ning kas olen märganud ka kerget ülesmägeminekut?. Kes teab. Sai tehtud ära paar asja millepeale juba eelmine aasta sai mõeldud. Ajaloolane olen ma ka nüüd. Asju, mis häirivad on siiski palju, kuid saab hakkama.

See nädal on olnud hea, nii mõõkade kui ka mõnusate õhtute koha pealt. Miski minus ütleb, et peaksin tulevikku kartma, et see on taas üks selline tore nädal ja vaikus enne tormi olnud, kuid ma ei hooli sellest eriti.

Suvi on surnud ja sügis käes. Talv on tulemas...

Ghostwizard,
Tallinnas, 10 september 2006

Lahinguid löömas

Käisin eile lahingmadinal ning pean siiralt tõdema kui fun oli. Seltskond oli ka lahe... olime meie ja piiksud. Igastahes liikusin koos Dalei mõõgaga sinna ning kohal olid Olla, Jaana, väike Rass ja Aurin, tuli Ülo, jõudis kohale Daleios ning noh fun rahvas kogunes. Igastahes siist tehti midagi vastikut ehk siis jagati meid kaheks. Suurem osa meie seltskona löödi laiali, Jaana ja Rass jäid vastas poolele. Igastahes tegime meie esimese eduka rünnaku ja edasi läksid asjad niimoodi ja naamoodi. Mul õnnestus õnnetu juhusena Jaana käsi natukeseks teguvõimetuks lüüa ja talle suht palju haiget sellega teha. Sain omajagu seda karmalaksudena tagasi... a la purunenud 2gen ja mitu suht valusat lööki ilmslet valestiehitatud kahekäemõõgalt. Mingil momendil leidsin Jaana Oliveriga vestlemast ja läksin sinna, vabandasin ning siis vestlesime. Jaana oli pettunud, et ei saa olla meie poolel ning tegime kähku ühe kiire organiseeringu. Rääkisime kohtunikega ning pakkusin paadikale välja et ta võiks vastaspoolele minan. Succesful diplomacy ning Jaana oli viimaseks pooleks tunniks meie poolel. Viimaks võitsime 4:3, CTF on lõbus asi. Ülol oli ilmselt suurim killing count... arvesades seda et ta oli kahe daggeriga...

Peale seda linna ja siis minu ühikatuppa, Drägun ka kohale. Järgnes selline mõnus õhtune olesklemine. Lõpuks sai laiali mindud... sad...

Suvi sureb ja sügis on juba väljas...

Hetkel Tartus ja võin öelda, et võrdlemisi igavlen. Eilne õhtu... noh D&D oli nii lõbus kui ka samas polnud... lihtsalt ma ei saa nii, et poole mänguajast võtab üks võitlus, tahaks lihtsalt ka muidagi muud juurde kui ainult, et ajame NPCdega natuke möla ning siis jälle kakleme kellegi/millegiga. Draug on ka paras, ta oskab ainult oma mängu edasi lükata ja ei midagi muud. Ei usu enam sellesse, et see nädal saab seda mängu kuid ok.

Nagu ikka juttu larpikalendrist, see nädal kui kõik hästi läheb siis nii Laantekale kui kadika mängule. Peale seda siis järgmine nädalavahetus Tallinna Fyerellali testmängule. Põhjala pööripäev... kahtlen sinnaminekus... rahakulu on juba suur ning mul ei ole sellesse lahingmängu just erilist usku, kahtlustan järjekordset kuninglikke matuseid. Samas sinna läheb omajagu rahvast... kes teab mis sellest kõigest saab.

Augusti viimased hetked

Igastahes Erien möödas ja mis ma oskan öelda, kääps jäi ellu ning maailmaga pole enam asjad korras, kui just keegi Baali ja ta kaasat maha ei löö. Fun oli ning meeleolu jagus, kuigi jah, kohati oli Võimu Maski deja vu. Peale mängu oli tore, eriti öö ja hommik linnusetornis. Lahkumine jättis taas nukra tunde, kuid mis parata. Homme taas Tartusse...

Taas linnas

Tartus

Trying to find some activity...

Kodu kallis...

Kodus olemine lihtsalt sööb närvid seest, igastahes järgmisel nädalal taas lühidalt Tartusse ja nädalavahetus Kassinurmel Erienil. Igastahes tänane päev oli vaiksem kui eilne ning noh võib öelda, et ei usu et mu õde minuga ära lepib, kuid vahet pole. Pean lihtsalt siit tas minema saama.

Testindused

Testidega lõbutsemised:

Enchanter

In the war between good and evil, Enchanters take the side of the noble and good.

You are gifted with the elemental plane of Air

Nearly always in good heart. These Wizards are users of pure and good magic only. Thoughtful, reserved, and extremely introspective, the Wizard is devoted to self-enlightenment and sees the study of magic as the key to spiritual awareness. The Wizard enjoys nothing more than spending long hours contemplating the mysteries of the universe and attempting to become more in touch with his inner self. The Wizard is not necessarily a student of religion or philosophy; he seeks an awareness that can only be found intuitively. The Wizard is by no means a reluctant magic-user. In fact, the Wizard believes that the casting of each spell and the acquisition of each new magical technique brings him closer to perfect awareness. The mental discipline necessary for the mastery of magic is the perfect compliment to self-knowledge.

Your powers are highly attuned to the elemental plane of air. Storms and the powers of the winds come at your beck and call. Sometimes a magic user tuned to the elemental plane of air has the power to fly at will, and infuse his living body with the powers of his element. Often mages of air will build their strongholds or magical dwellings in high places such as mountain tops or flying citadels high above the earth where they can be close to their element. Some of the more powerfull spells in your arsenal include Lightning Bolt, Desert Twister, and Divine Wind.

http://wizardsoul.com/quiz.asp

and your inner dragon is a ....

Spectral Dragon

In the war between good and evil, a Spectral Dragon tends to walk the fine line of Neutrality.
When it comes to the powers of Chaos vs. those of Law and Order, your inner dragon walks a fine line between Law and Chaos.
As far as magical tendancies, Magical spells come as natural to the Spectral Dragon as breathe from it's body.
During combat situations, a true Spectral Dragon prefers to defeat opponents by the use of spells and other tactics.

Dragon Description:

The resurrected spirits of fallen dragon warriors, Spectral Dragons usually find no allure in the ways of mortals or 'flesh-beings.' To this end most never possess a single gold piece. Instead, they live their unlives by a strict code of mental and metaphysical discipline. Their bodies are honed, focused avatars of dragon gods long-dead. They are leaders and teachers who prefer acolytes to be mages with an intense dedication to the betterment and empowerment of one's own spirit. However, these creatures can be fierce in combat; because of their nature, Spectral Dragons can change form at will, and their undead state does not mean they have no physical influence.

The magnificent blue-and-green flames of a Spectral Dragon are said to burn hotter than the fires of the living. In physical appearance Spectrals are often a shimmering grey-blue-white, much like a ghost; their common form appears similar to that of a shade-dragon. Their eyes glow one of three colors; the eyes of the honorably slain glow a bright green. The eyes of the murdered glow blood-red. And the eyes of the condemned, those whose greed or hatred destroyed their bodies, glow a bright violet.

http://dragonhame.com/quiz.asp

Lihtsad mõtted...

Tagasivaade valmib aeglaselt ning arvan, et samas tempos minnes on ta täna õhtuks või homseks valmis. Peab vaid mõned välja jäänud juhtumised lisama ning väiksed parandused tegema. Mäletan mängu hästi nagu ikka, lihtsalt on sama jama, mis alati, asjade ajaline järjestus on sassis ning sai tehtud lihtsalt piisavalt paljut, et see kõik vajab ikka veel pisut sortreerimist.

Vaatan omal kodus vedelevat fiiberpulka ja mõtlen, et mida sellest saaka. Kas ma üldse hakkan sellest midagi tegema, eelmisest augustist saati plaaninud 2geni teha, kuid see on alati kuhugi edasi lükkunud, ühel või teisel põhjusel. Samas võiks ta teise variandina ka lihtsalt maha müüa, Aurin ja Oliver olid mõlemad huvitatud, Balorile Ja daleiosele kuluksid ka fiiberpulgad ära... ausaltöeldes tahaks midagi muud vastu kui raha, Aurin pakkus enda 2geni... äkki müüks selle talle?

Kerge on mõelda lihtsamatele asjadele, mõnikord aitavad need muid muresid unustada, mõneks ajakski...

4. septembril taas ülikool. Mis saab see aasta, selles osas mul erilist aimdust pole. Mul lihtsalt pole tulevikuplaane. Nüüd siis ajalukku...

Now Playing: Midagi Lordilt

Mõtted VIII

Huvitav, kui mõned asjad oleksid läinud minuga teisiti, siis milline ma siis oleksin, mis olukorras ja kuidas kõik üleüldse oleks. Millegipärast ma ei usu, et väga palju just erinev oleks... olen mingeid radu mööda juba ammu käinud ning see kuidas mõni asi on läinud on olnud kuidagi loomulik... Olen see kes ma olen, kuigi ma pole kindel, kes ma enam olen või olema saan, kunagi ma olin, kuid nüüd on asjad muutunud. Olen nii füüsiliselt kui ka vaimselt omadega suht läbi. Tean, et juba vana jutt, aga ma ei saa sellest tõsiasjast lihtsalt üle ega mööda minna. Mõned asjad on siiski viimasel ajal selgemad olnud ja sisimas on tunne, et ma suudaksin oma olukorda parandada, ehk peaks sõprade nõuandeid kuulda võtma ja tegutsema hakkama, kuid ikka on küsimus selles, et kas ma ikka jaksan. Olen igavene kõhkleja... nagu ikka...

Olen väsinud halamast. Igastahes ratas on nüüd vähemasti enamvähem korras ja seega saan viimaks homme oma rattaga trenni mindud. Kokku siis 40km sõitu(edasi-tagasi) ning eks kohapeal saab võideldud, kuigi siiski, vähje saab, aeg on piiratud ja rahva viitsimine. Hakkan ilmselt taas mingisugust vormi omandama ning ehk saab sellest vormist ka mingil määral paremaks. Olen avastanud, et suudan kilbiga ka ikka midagi teha... siiski vaid ühe mõõgaga mäsaamine tundub võitlusosa puhul süpdamelähedasem või kahega... viimast on vaja muidugi rohkem treenida. Tegelt lahendaks lahingu ka lihtsalt paari tulekeraga aga natuke võiks ikka mõõgaga mässata... kui mitte muidu, siis vähemalt stiili pärast.

Beleriandi tagasivaate peaks ka valmis kirjutama, toppan taas mingi momendi juures. Ajaline järjestus on ikka täiesti sassi. Siiski, teeb asja ära.

Tahaks D&Dd, homme ejhk jõgeval isegi saaks... kuid see tähendaks mulle DMamist, mis tuletab ka meelde et mul on veel üks mäng DMata, millega ma pole jõudnud veel algust teha. Ohjah... ja oma larp ka veel...

Now Playing: Blind Guardian - Curse of Feanor

Larpindus

Beleriand oli vaimustav mäng, ei kahetse sinna minekut ega ka seda, mis raha sinna kulus, see kõik oli lihtsalt seda väärt. Suurepärane mäng, koht ja seltskond... lihtsalt suurepärane. Laupäeva homikul koos rahvaga Tartust bussi peale ja Pärnusse ning mängule. Head selstkonda sai terve selle ajagi nauditud ning tagasigi minnes, kuigi siis oli rahvas juba mõnevõrra ära vajunud. Kui võtta asju kronoloogilislet siis läheks asi nii:

Laupäev
Kl millagil seitse läbi.. jõuan peale erinevaid jamamisi viimaks bussijaama... olen esimene, peale seda hakkab rahvast juurde sadama, Aurin, Jaana, Kuriboh, Ülo ja mitmed teised. Igastahes fun on, jõrisen nalja mpärast natuke väikeste posikeste üle, kes SL õhtulehte müüvad... kes nimetatud ajalehest midagigi väheke teavad, need ilmslet taipavad miks. Siis bussipeale ja meeldiv sõit Pärnusse. Saab jõutud erinevate teooriateni, vesteldud asjade üle, päevikut loetud(ja hiljem ka peetud) ning siis Pärnusse jõutud. Veel rahvast, suundume bussi peale ning ütleme,e t rahva kvaliteet kasvas omajagu. Soontaganale ja mängule...

Laupäev-Pühapäev
Mäng.

Pühapäev
Tagasisõit, lõbus kuid nagu öeldud, palju äravajunum. Pärnusse ja tagasi armsasse Tartusse. Sajab vihma ning saab viimaks bussijaamast lahkutud. Kerge nukrus hinges... tahaks veel.

Igastahes... nüüd taas kodus ja mitte midagi mõistlikku tegemas nagu tavaliselt. Aga olgu... tagasivaade valmib vaikselt ja tegelen ka muude asjadega kõrvalt. Oma mängu korraldamisega ka... see lükkub peagi põhiprioriteediks...

Igastahes järgmise nädala lõpus Erien, ehk saab vahepeal ka Draugi mängu.

Elu on imeline

On väga tore tunne, kui taas su ümber kõik kokku variseb ja tunned, et ainus kes selles tegelikult süüdi on oled sina ise...

Ma vihkan iseennast...

Neljapäeva hommik

Niisiis... Laupäeval Beleriandile, mõned minu lootused selle mängu osas on surnud, samas kui mõned on siiski säilinud. Igastahes ma lähen ja mängin, olen seda juba otsutanud. Peakski juba pakkima hakkama, sest lähen juba täna Tartusse ning siis laupäeva hommikul Pärnu, sealt bussiga omakorda Soontaganale. Tüütu ja kallis sõit see tuleb, kuid jah, polegi Soontaganal veel käinud.

Väljas on igastahes rämedalt suitsune, kusagilt on igastahes mestapõlengute suits meile jõudnud, igastahes loodan et tuul pöördub... kuigi jah, vahet pole kui Tartus ei juhtu seda suitsu olema.

Ja noh... mõned otsused tehtud ning võibolla osad asjad muutuvad, kas paremuse või halvemuse poole, seda ma ei tea. Siiski... on asju mis vajavad veel lahendamist...

Now Playing: Manowar - Thor

Mõtted VII

Pole alguseid ja lõppe, on lihtsalt muutlikkus ja muutumatus. Asjad kas muutuvad või ei muutu, algused ja lõpud on üleminekud ühest olekust teise, miski ei teki ega kao, kehtib energia muutumatuse seadus. Kui neid pole, siis on tegu kas lihtsalt pikema püsivuse, seisaku või muutuse puudumisega. Kõik asjad on nagu nad on, on olnud ja saavad olema ning on kas ring või joon, jõudmine tagasi mingisse punkti ja sealt taas edasi liikumine või igavene edasiareng...

Mõned segased mõtted hetkel, aga mingil määral on see praegu mu filosoofiaks saanud. Kunagi mõtisklesin ma neil teemadel rohkem, praegu olen selles osas soiku vajunud. Tuju teeb veidraid hüppeid ning tunnen, et peaks midagi muud tegema, nüüd ja praegu.

Igastahes plaanidel on omad suunad. Beleriandiks vaja kostüüm valmis saada. Mänge kuhu minna on nimekirjas küll, Beleriand, järgmine öine mäng, Erien, Fyerellal jne. Juuniori ja Diablot tahaks ka lähiajal...

Mulle meeldib Erieni mängukuulutuse algus... jah üks teatav pisike kääpsukene võib külll omajagu whinida, kuid noh, kas ka teile meeldib kõrbes? Eriti veel siis kui maailm on omadega sassis? Ning kõik suuremad mõnitavad sind ning räägivad kääbikuliha maitseomadustest? Kuid ärge pange tähele, ta on siiski väike, armas, hea ja tubli. Kuigi ärge palun ta pead enam patsutage... :P
Igastahes omajagu lahe on seda algusteksti lugeda, suured tänud kirjutajale :)

Olen ka ülikooliasjus peaaegu otsustanud... veel on vaja pisut iseenda kõhklustest võüitu saada ja siis on asjad kindlad. Ehk läheb nüüd paremini... kuid ei saa nii nagu eelmine aasta...

Hetkel mängimas: Black Sabbath - The Wizard

Niisiis, August.

Aeg lendab vastikult kiiresti ning pole juba tükk aega midagi mõistlikku kirjutanud. Näib, et iga minu Tartus käik on seni jõudnud välja sinna punkti, et olen enamus aega Daleiose töö juures istunud. Igastahes on seal huvitav olnud.

Minu muljeid mütofestist võib dragonist lugeda ning Draugi korraldatud asi oli vägagi fun.

Pühapäev on olnud nagu ta on... kusagilt paistab valgust. Ning tuju on ka paranemas...

Mõtted 6. peatükk...

Mõtted on taas sassis ja olen hetkel pisut häiritud. Usun, et on ka põhjust selleks. Asjad on läinud nagu nad on läinud ja mulle tundub, et ülikooliküsimuse lahendamise asemel pean ma hoopis sellele keskenduma. Vähemasti hetkel. Probleemid armastavad mind, mina neid mitte ja ma ei suuda neid enam alla suruda. Mõtlen oma väikese ringi usaldusisikute üle... ma ei tea enam kas saan neid ka täiesti usaldada... Võimalik, et kõik möödunu on mind nii paranoiliseks teinud... aga jah, põhikooli lõpp ja gümnaasium olid mingis osas põrgu ning neil ma pikemalt ei peatuks. Ja ehk ma lihtsalt sean sõpradele liiga suuri nõudmisi... seejuures ka selliseid, mida ma ise täita ei suudaks. Ning ehk enim kardan ma reetmist ja hülgamist. Sõprus on minu jaoks narkootikum, ilma selleta ma ei saa, olgugi, et aegajalt tekib mul mõte, et ehk oleks üksinda kõige parem, valutum. Kohati ma lihtsalt ei taha enam midagi tunda.

Kuidagi paratamatu on see, et mul on kõigi suhtes kahtlusi. Isegi nende seas ehk keda enim neis küsimustes usaldan ja keda ma söandan. Küsimus on ehk selles, kas ma saan elada nii nagu ma praegu elan või nagu ma terve viimase aasta olen elanud, kõik minus ütleb et peaksin astuma sammu ja ennast parandama, kuid seni on olnud kõik see neetud nõiaring. Oeh.. ma lihtsalt ei jaksa enam sellest rääkida...

Ausaltöeldes tahaksin ma praegu kõik ausalt ja puhtalt kellegile ära rääkida, ma ei tea kui palju see aitaks, kuid tunnen, et kogu see koorem läheb hetkel liigseks. Samas jah, kõik on kas folgil või kusagil mujal ja see mida rääkid tahan pole just msni jutt. Silmast silma...

Tänud kõigile, kles on nõu andnud või üritanud aidata... lihstalt näib et olen lootusetu juhtum...

Miks alati läheb samamoodi?

Hansapäevad

Olgugi, et see oli juab enne hansakaid, maabusin ma eelmisel teisipäeval Tartusse, kohe sai paiknetud pirogovile ning Sauroni ja Yoshy seltskonda. Esimene õhtu oli nagu oli, kolmapäev pisut masendav, õhtu algas pirogovil, kuid siis asi paranes, käisin urust läbi ja läksin Curu poole, kus veetsin öö, peale sed akui teised magama läksin istusin ma arvuti taga ning mängisin Homm IV, minu meelest pole see mäng nii pask kui räägitakse.

Hommikul käisin ma linnapea kõnet kuulamas ning suundusin siis ühikasse. Tulemus oli see, et magasin midagi lõunani ja sundusin millalgil tagasi linna, õhtul hakkasin koos Oliveriga tähistama, peamiselt sünnipäeva ette, siis suundusime koos Dani ja Adiga Dani poole, kus õnnestus oma Beleriandi roll teada saada ning pool aega kergelt tukkusin. Magasin mõnda aega ja siis läksin linna peale... tänu Efkale sai mu mobiili aku lõplikult tühjaks ning olekslesin lihtsalt linna peal. Peamiselt küll Soronturi juures mõõgahoovis. Sai üle hulga aja taas Aschet kohatud ning nii mõnda muudki iniemst nähtud. Õhtu oligi peamiselt mõõgahoovichill, mõne aja pärast sattus sinna Jaana ning Balor, Tralayn, Adi ja Andregi käisid sealt suht omajagu läbi. Andre kätte saamine oli jah muidugi hea. Igastahes õhtuks õnnestus minna ERSi telgi juurde ja siis laiali. Otsisin tuleshow ajal taas Balori, Tralayni ja Adi üles ning vaatasin showd koos nendega. Pärast taas Dani poole. Siis lihtsalt tabas mind hoog... masendusin ja osalt olis elles süüdi mu praegune vanus. Läksin ühikasse ja jäin magama. Hommikul suundusin ma linna ja ERSi telgi juurde seal oli rahvast ning sain ka mõningaid õnnitlusi.

Kojusõit masendas mind omajagui, kuid vedamise tõttu sain ma linna tagasi ning läksin mõõgahoovi, kus olid Sorontur, Marten, Jaana ja veel paar inimest. Andre maabus ka tas seal veel mõned õnnitlused... kingitused Efkalt ja kaaskonnalt ning siis jäime lihtsalt sinna, mina, Ülo, kuriboh ja Jaana. Istusime ja lõbutsesime ning läksime rüütliturniiri vaatma. Viimane oli igav, siis jälle laiali ning ma suundusin Efka ja kompanii juurde ning tagasi tas magama. Pühapäev oli ka tore, oli laupäevaõhtune kamp pluss sorontur ja marten. Viimaks taas koju...

Igastahes hansapäevad olid lahedad, kuigi sambarütmid ei vaimustanud just eriti... järgmine aasta peaks kostüümis ringi chillima.

Vanur

Nüüd siis sain 20. Tunnen ennast lihtsalt liiga vanana...

Millalgil suveööl

Ei jaksa pikemalt rääkida, möödunud aja jooksul olen ma paar korda kodu ja Tartu vahet pendeldanud ning tüüpiliste tegemistega tegelenud. Andsin isegi paberid sisse, kuid hakkasin taas kõhklema... vähemasti sain otsustamiseks lisaaega. Viimased ööd on olnud kohati unetud, ehk lihtsalt sel põhjusel et olen magamisele alati mingi aseaine leidnud...

Ei viitsi hetkel pikemalt kirjutadas...

Juuli

Juuli... homme algab siis taas dokumentide vastuvõtt ja ma pole ikka veel otsustanud, kas jätkan või vahetan. Enamus ajast ei taha ma sellele isegi mõelda. Olen igavene kõhkleja ning usun, et suudan vceel terve homse päeva valikus kõhelda ning arvan, et dokumentide sisseandmine venib veelgi... hea kui saan reedeks ära otsustatud. Mida on mul veel kõhelda?

14 päeva veel ja siis sünnipäev. Saan tänavu 20 ja tunnen end lihtsalt liiga vanana, liiga palju aega on lihtsalt raisatud, liiga palju lihtsalt maha kõheldud. 20... ja näen välja umbes 17... pole paha, sellega võin rahul olla, mõne muu asjaga oma välimuse puhul mitte. Huvitav, kas peaksin tähistama? Huvitav, mida see klüll mulle annaks... ehkl veel mõned head hetked koos sõpradega? Jääb küsimus, kas ma ikka tahan seda... Olen neist lihtsalt liiga sõltuv

Hetkel mängimas... pole kindel... ega viitsi hetkel midgai kuulata ka...

Varisenud maailm

Niisiis... blog jamab nagu ikka, ega ole veel eelnevat postitust üles lasknud.

Igastahes, asjad on nagu nad on, Tartu minnes ma taas masendusin. Lihtsalt üha enam jõuavad mulle mitmed asjad kohale. Lubasin kunagi muutuda... välimiselt on see ehk õnnestunud kuid kas ka sisemiselt, see on omaette küsimus. Jah, olen tagasi vana teema juures, kuid siiski. Ma olen väsinud, kuigi vajan kogu oma tahtejõudu, mis mul on, et teha mida tarvis. Kuid mul on lihtsalt liiga ükskõik. Mis minust on saanud? Olen muutunud kohutavaks seltskonnasõltlaseks, ilma sõprade ja tuttavateta tunnen end nõrga ja haledana, kulgun mööda linna, püüdes kedagi leida, kellega rääkida või niisama koos kõndida/istuda, unustada oma mured. Kuid siiski hiljem ja mõnikord ka siis on minus veel see nõrk hääleke, kes tundub kuidagi reaalsemana. See on just see üksildane mina, kes räägib mulle, et käitun valesti, reedan omaenese põhimõtteid ja tegelikku olemust lihtsalt seltskonnaga koos olemisele, et olen liiga nõrk ja juba ammu iseenda kaotanud ning talitseb mind ettevaatusele. Ning ma tunnen, et sel häälel on õigus. See on vastik kaheks kistud tunne, üheltpoolt tahan ma üht, teiseltpoolt teist. Olen loonud omad maskid, et saada hakkama, kuid nüüd valitsevad need mind, olles kõik muu kaulele pimedusse surunud. Elu on surnud ring, täis masendust ja valu, varem või hiljem jõuan ma tagasi samasse punkti, et taas langeda ning üritada taas tõusta, et ikka ja jälle samasse punkti jõuda.

Mina ja teised, see on hea küsimus. Mitu on õigupoolest neid inimesi, keda ma julgen ka päriselt enda sõpradeks nimetada, keda ma söandan natukenegi usaldada, kellega suudan ma avameelsemalt rääkida või kelle osas mul on kõige vähem kõhklusi. Ning samuti ka, kes suhtuks minussegi natukenegi paremini ja ma teaks seda... kardan tagarääkimisi, varjatud arvamusi ning seda, et vaikselt minu üle lihtsalt naerdakse. Paari inimest söandan ma kindlamalt sõpradeks nimetada, kuid paljudega on lihtsalt kõhklusi. Samuti on mulle kaks korda soovitatud sama asja, kuid olen juba mitmel korral eksinud selle sama asja vastu. Ma ei taha seda välja öelda, kuid ilmselt jääb see kõik mu mõtteid painama ning jah... Vihkamine on ka minu puhul eraldi tema, on inimesi, keda ma ei salli, kuid on ka neid keda ma lihtsalt hakkan vihkama... ning see vihkamine lihtsalt kuidagi toidab mind, mu enda närvide arvelt.

Peaksin esitama endalke küsimuse, mis saab edasi? Kuid ma ei taha seda teha, sest ma lihtsalt ei tea, ning järjekordne otsustamine oleks lihtsalt veel valusam. Tahaks olla lihtsalt nähtamatu vari, ilma tunneteta ning lihtsalt hulkumas, väljaspool reaalsust, väljaspool seda kõike. Õigupoolest, mida ma üleüldse tahan...

Kummitusvõlur...

Hetkel mängimas - Blind Guardian - Time stands still (at the Iron Hill)

Mõtted 5, teine osa

Pikk aeg on möödunud viimasest postitusest ja ega ei oska midagi paljut just öelda ka. Rakubioloogia sain tehtud, olles terve öö selleks õppinud. Geneetika läks nagu läks, kuid see millega dekanaat jamada suudab on ikka iseasi, kaotasin 4 ainepunkti seepärast et muidu oli kõik korras aga ükls pisike osa tegemata. No tõesti... lähen seda ülehomme klaarima. Ehk saab veel asjad korda ajada.

Juunior oli lahe. Sai kogetud tõelist rännaklarpi läbi metsade ning noh, ma valmistasin vist inimestele pettumuse et oma oma musta kostüümiga kuumuse käes kokku ei kukkunud. Metsa all polnud nii palav lihtsalt :P Peebu tehtud kostüüm oli igatsahes lahe ja kasulik. Igastahes mul oli lõbus. Mängujärgne chill oli ka lahe ning noh, õhtune vampiirivestlus ja aasta kaika esinemine samuti.

Nädal oli nagu oli, palju HoMM4 ja chilli... samuti ka üks mõnus kolmapäeva õhtu, peale mida ma vastasin kui parm ma tegelikult välja nägin terve õhtu jooksul... noh juhtub. Aga vähemalt oli lõbus õhtu hea seltskonnaga.

Väikse Rassi sünna oli ka lahe, kuid samas andis mulle mõtlemisainet... millegipärast on tunne, et sain seal mingisuguse märgi. Viimasel ajal tunnen, et olen saanud mitu vihjet sellele, mida ma peaksin tegelikult tegema, ma lihtsalt pole kindel. Peaks tegelikult Celele väga tänulik olema, mu jutu ära kulamise eest ja veel soovituste eest samuti. Õigupoolest olengi...

Laupäevaöised lood

Kuidas teha eksamit...
Esiteks minna Krooksu poole ning siis kohata Peepu. Siis minna Pirogovile ja kohata veel rahvast, siis minna ja teha ära eksam: Muinaseesti usund, saada üllatuslikult hea tulemus ning minna tagasi pirole. Sinna on lisandunud veel rahvast ning siis võib alata mõnus õhtu. Liina oli taas Tartu tulnud ning andu oli ka oma emosoenguga kohal mölisemas. Igastahes õhtus oli ni lahedat kui ka muud. Igastahes hommikul sai siis koos Daleiosega Supilinna poole kõnnitud ja arutletud erinevatel teemadel. Igastahes ka kolmapäev oli nauditav, metsapraks ei olnudki kõige hullem, olgugi, et jala liiklemiseks enam tuju polnud. Necro liblikavõrguga on mingis mõttes kinky vaatepilt. Igastahes peale seda sattusin Jaanaga kokku ja sai liigutud Maailma, kus sai Efka, Daleiose ja Celega juttu aetud.Peale seda muud asjatamised ja ka vaatamine, mida urus tehakse. Neljapäev möödus lihtsalt rahulikult pirol. Ütleks et viimase puuduseks on lihtsalt liigne rahvas... eelistaks chilida paigas kus väike seltskond...

Praksid
Igastahes kaks tundi planktonit vahtida ei ole lõbus... jõevett ei vaata ma vist enam kunagi päris sama pilguga. Muud olid isegi toredamad. Neist oli ka kasu, olen otsustamisel samm ligemal, et kas jään edasi või vahetan eriala. Seni on sel teemal vaid segadus ja meeleheide. Miks ma pean olema selline... kõhkleja?

Kostüümindus
Miks mul on alati raskusi musta kanga leidmisega? Jooksin abakhanid läbi ning ei leidnud midagi piisavalt sobivat. Oli asju, kuid nendega oli ikka mingeid jamasid või liga kallid... oeh tarvis leida lahendus.

Järeleksamid
Põhjus, miks mul ikka veel sess on, kuid millegipärast on mul neist siiralt poogen. Ei viitsi neid teha ega soovi ka. Pean tegema on mjuutunud suhteliseks terminiks selles osas.

Mõtted vol 5

Blind Guardian
Ei saas ellest üle, kuulan peamiselt ainult seda, vaheldumisi Nightwishiga, Manowar ja ülejäänud on jäänud tagaplaanile. Lihtsalt mulle meeldivad need lood... nad lihtsalt viivad minema.

Haigused
Olgu minu tervisehädadega, mis mind aegajalt kummitavad kuidas on, nendega saab hakkama, kuid nüüd on mul tekkinud mõte, et peaks puugivastased abinõud rohkem kasutusele võtma. Lihtsalt on olnuid see vana hea lotomäng metsa minnes, omajagu on rõivastus ka kaitsenud. Seda, et ma larpil kus mets eksisteerib metsa ei roni, seda ma eriti uskuda ei soovi... metsa jalutama/maailma päästma/varju minek on saanud liiga tavalisteks tegevusteks. Samuti ka looduse tundmise praks tulemas, koos metsaminekuga ning pole ammu metsas niisamagi jalutamas käinud... tahaks minna. Peaks ka arvuti taga viibimist piirama... silmade pärast.

Muinasaeg
Seni õnnestunuim eksam oli siis eesti muinasaeg... B, sõjandus oli küll lihtsalt arvestus, kuid usun, et seegi võis minna sinnakanti. Muinasusundi essee ära teha filosoofia selgeks teha saab ned eksamid tehtud ja ehk pühendub ka järeleksmitele... teeb rakubioloogia vähemalt ära. Millal evolutsioonimehhanismide hinnetki näha sab pole aimugi... loodan et to õppejõud eksamilegi jõuab. Meenub, et esimesele jäi mul minemata... laiskusest...

Arion
Jah, mudasõltuvus on tagasi...

Jätkub.. vist

Sess II, The Return of The Torture

Rakubioloogia
Ma ei taha sellest midagi kuulda, lihtsalt ma ei jaksa seda õppida, ma ei suuda seda õppida, ma ei taha seda õppida ning eksam on homme. Mõte ligub hetkel pigem pirogovile istuma ja elumuresid unuistama, kuigi tunnen et ilmselt üritaksin ma jälle konspekti ette võtta ja seda tuimalt vahtida. Ehk üritab taas seda ööd ilma magamata läbi ajada?

Hellsing
Olen kolme jagu näinud ja tahan veel, hakaks igastahes meeldima. Vähemasti mingi stiilne vampiirikas, erinevalt paljust muust vampsidega seonduvast, mis tavaliselt suht pask on. Tegelt jah, häid vampsikaid ongi vähe.

Eksamid
Homme rakubioloogia, siis muinaseesti sõjandus ning siis veel ka filosoofia alused ja muinasusund, siis peaks kõik korda saama. Muidugi siis on veel paar järeleksamit ka, aga iok, elab üle ja teeb asjad ära nagu alati, või siis ka mitte. Vihkan sessi

Igavad õhtud ja tühjad sõnad...

Kaevetööd
Igastahes, uru ees kaevatakse praegu auku ning kirst on seal kõrval ning täidetud. Ei muretsemiseks ei ole põhjust, otsitakse katkist veetoru, kirst loob lihtsalt meeleolu. Igastahes, taas urus, nagu õhtuti ikka. Balor läks seekord varem minema, mis tähendab seda, et sain tagasi arvutisse. Huvitav, mis ta siiit nii varakult minema sai.

Eksamid
Ma armastan sessi, ma armastan teda palavalt ega suuda ilma temata elada. Ilma sessita on mu elu vaid tühi emotsemine. Oeh, suudaks ma vaid sessi nautida, geneetika läks seda teed kuhu kõik läbipõrutud asjad... ei jõudnud lihtsalt õppida, ajaloo riigieksami tegemine osutus olulisemaks, samuti sai minust väsimus ja laiskus võitu, noh.. teeb järgi, mis muud. Järgmine nädal siis kolm asja vaja ära teha.

Juunior
Tahan juuniori, tahan juuniori, aga kuulutust pole veel, on ikka see vana eelkuulutus. Igastahes larp.ee kalendris seisab et mäng toimub Taevaskojal, olgu niipalju siis sellest, et asi pidi suht Tartu ligi toimuma. Aga ok, taevaskoja on kena paik ja usun, et see saab olema huvitav mäng. Oeh, tahaks D&Dd ka lihtsalt ma tahan mängida, kuid viimane kord sai seda tehtud aprillis...
Nolife on lõbus...

Nädala varjud

Eurovisioon
Lordi võitis ja võin öelda, et olen sellega rahul, vähemasti midagi mõistliku kusagil, kus seda nii harva esineb. Lugu on sienesest ka suht mõnus . Kuid jah, samas on ka kerge nukrus, mis on eurovisioon muud kui üks suur kommerts. Siiski on seda ka kogu muusikatööstus, seega poogen, kiitus Lordile, selle eest kes nad on ning värvikuse eest.

Sõprade seltskond on minu narkootikum
Jah, see on tõsi. Lihtsalt siis tunnen ma end taas laetult, kolmapäeav ja neljapäev tõestasid seda täielikult. Samas jah, ma sudan endalt taas küsida, mis piirid on mul sõbral ja tuttaval, sõbral ja heal sõbral. Mul on palju tuttavaid, on neid keda söandan nimetada sõpradeks, kuigi ma pole selles ikagi kindel ning on need mõned kelledest mõtlen kui headest sõpradest. Siiski jätan endale kõhklusi. Igastahes, kolmapäev sai üle hulga aja nähtud Raitu, mõnda aega vesteldud Ivelli ja Auriniga ning pärast koos Daleiosega Dani poole mindud, kus ka Kirves konutas.

Neljapäeva õhtu oli aga nagu mõnedki nädalavahetused on olnud. Seltskond ja lõbu, pelmeenid ja jäätis, jne. Tundsin ennast taas elavana, ununesid mitmed probleemid ja sess. Selliseid õhtuid tahaks rohkem...järgmine reede õhtu ka tartusse jääda, jälle pirogovile? Või kusagile mujale? Igastahes, mõte tõmbab ligi, mis ma ikka koju nõulaifima või emotsema tõmban.

Iidmaa
Ma ei tea enam, mis sellest edasi saab. Kas ma enam midagi selle juures teen või mitte. Varem oli selleks küllaltki põhjuseid, kuid nüüd paistavad need kaduvat, pluss veel mitmed muudki asjaolud. Lihtsalt ma ei tea enam. Vaatab veel mõnda aega ja ehk osaleb veel selle mängu korralduse lõpuni ning siis otsustab, lihtsalt Iidmaa ise on südamelähedaseks muutunud.

Tegelt tahaks hakata vaikselt millegi muu korraldamisega tegelema. Õigupoolest nii ma iidmaa korraldusse sattusingi, tahtsin korraldada midagi ning nii sadas meile tekkinud korraldusgrupile iidmaa kaela. Alguses ma isegi ei tahtnud sellega tegelda, kuid nüüd... Igastahes jah, see world of darknessi mõte piinab ja samuti ka see plaan mille juba vahepeal maha matsin, kuiid viimane saab kindlasti ümbertöötlust omajagu. Kuid sügisel püüaks selle ära teha küll, edasi eriti enam ei soovi lükata.

D&D on asi, mida praegu tahaks, larp samuti, kuid jah larpiga on vaja veel natuke kannatada.

Kummitusvõlur,
paadunud maag ja nolifer

PS! Xelynile: Ära pahanda, võtsin sinu blogist lihtsalt eeskuju ja läksin sellisele pealkiri+lõik süsteemile üle.

Peale mõnda aega...

Niisiis... pole pikka aega enam siia sattunud.
Vahepeal on saanud taas nii mõndagi tehtud, ühes asjas olen ma siiski kindel, ma tunnen enda jalge all kõva pinda ning tean, et olen põhjas. Võin langeda veelgi, kuid võin ennast nüüd ka päästa, kõik sõltub täielikult ainult minust.

Reeded
Igastahes reeded on nagu nad on, mõlemad on saanud igastahes pirogovil veedetud, uusi tuttavaid leitud ja lihtsalt lõbutsetud. Muidugi jah, esimesel korral õnnestus see et kaotasin koju minnes oma lohe kuidagi ära, loodan et leian midagi toredat asemele, kuid jah, kahju on ikka.

Priiuse Hind 2
Priiuse Hind oli fun, mul olid esialgul mõned kahtlused selle mängu osas, kuid mäng oli lihtsalt hea. Mõnel hetkel olid küll kerged nördimusepuhangud, kuid need olid ka pirtsakused liigvõimsate nparite osas. Siiski, meie seltskond oli lahe, kuigi pisut vääritimõistetud. Samuti ei ole lihtne olla satanist päikselisel ja kuumal päeval, siiski suutsime omajagu omada. Eks järgmine kord näeb, kes naerab viimasena...

Sess
Jah, taas sess ja tunnen et kui nüüd end kokku ei võta, siis olen omadega [tsenseeritud]. Igastahes eks siis õppimismaraton alaku.

Suvi ja Tartu
Kavatsus on nüüd kindel... suvel tihedamalt Tartus viibida. Lihtsalt rahva pärast ja seetõttu, et on ka paar püsivamat mängu tulemas. Ehk hakkab viimaks ka gestaltedit(vist juba neli kuud seda lubanud) tegema, samuti on Tartust palju lihtsam mitmetele üritustele startida. Mingi töö võiks ka leida, sest raha ikkagi tarvis.

Ehk siis jah... elu on elu... ning nüüd läheb ta kiireks

Taas arvutis

* Niisiis, pühapäev jätkus lithsalt mõnusalt. Nimelt järgnes Daleiose sünnipäeva tähisytamine(mida oli saanud mingis mõttes ka eelneval õhtul tehtud :P). Igastahes igasugust rahvast tuli sinna ning lläksin ka koos Daleiosega Kadrile vastu. Igastahes oli tore teda taas näha. NIng nojah kogu see õhtu urus oli tore ja lõbus, viimaks sai magama vajutud ing millalgil kl 10 või nii ärgatud. Sai koos Daleiosega veel Kadri bussijaama ka saadetud ning siis asjad pakitud, urust veel korra läbi käidud ning siis koju sõidetud. See oli suurepärase nädalalõpu lõpp.

* Vahepalne nädal on olnud nagu ta on olnud. Teisipäeva õhtu krooksus koos Ivelli, Jaana, Aurini ja Dragugiga oli nagu laik valgust keset pimedust, kuid muus osas olen ebakindel. Hetkelised tunded on ka kahtlased, olen jõudnud mingis mõttes põhja ja samas ka ristteele. Võin veel langeda, sama rada jätkata või leida tõusutee. Millise valin, see on muidugi iseasi, ma tean et ei oska hästi valida, alati läheb see kõik lihtsalt õnne peale.

* Palavus tapab... lihtsalt tapab, päeva aeg ei taha enam välja ronidagi, vaid öösel saab elada.

Uruelu

* Asjad liiguvad omi tuuli mööda. Istun hetkel urus, Ravenlofti raamat süles ja kirjutan omi mõtteid. Viimased päevad on olnud huvitavad, sündis otsus jääda nädalavahetuseks Tartusse ja lihtsalt lõbutseda. Reede õhtul sai alguse uruchill, mis lõppes D&Dna ja sellega, et jäin Urgu ööbima.

* Mäng oli omamoodi kaos, algsele kambale lisanusid ka veel Säre ja Katre, igastahes jah, merd sõitvad viikingpäkkarid, oss-orkid ja pseudodragonitest telepaat-võlurid. Ma ei taha üldjuhul asju absurdi piirimaile ajada, kuid lihtsalt... nalja peab saama ja vähemasti oli mul hea olla.

* Laupäeval sai mööda linna liigeldud ja niisama lõbutsetud. Emajõe äärde tekkis mõneks momendiks täielik rollimängurahva kogunemine, järjest sadas rahvast juurde. Lõpuks meie kamp lahknes veidike. Läksin Daleiosele Krooksu järgi ning istusin seal koos Ivelli, Aurini, Daleiose, Liina, Draugi ja vahepeal ka Balori ja Tralayniga. Siis sai Urgu suundutud ning toimus chill ja laulupidu.

* Nüüd siis Urus chilli jätkamas...

Kolmapäevad

* Taas kolmapäev ja püüan mõelda, et mida tarka ma üleüldse teinud olen. Kirjand läks nagu ta läks, Jüriöö tuli paljuski sellien nagu ma olin aimanud, tõesti on kõrnini VG vs everybody else lahingmängudest. Nojah, oma tegutsemistega olen taaskord vaid pooleldi rahul.. samas surmavalt haige teesklemisega sai vägev etendus antud, hakkas isegi kahju et mu tegelane polnud surmavalt haige... njah kahju neist vaesekestest, kes mind aidata püüdsid. Ja ütleks selle tegelase kohta veel, et kelm on kelm, ära lse kuangi kedagi ennast oma selja taha. Kivi, kiire uimastamine, mõõk kätte ja olingi vabaduses. Jah, perekonna varandus jäi leidmata, siis jäi... Muu oli lihtsalt mööda kassinurmet chillimine. Pimedas oli vähe huvitavam... tihtipeale sai kasutatud taktikat: liigu pimedasse ja kao varjudesse. Mingid tüübid isegi nägid mind linnuse ligi, aga üksik hulgus ei pakkunud vist piisavalt pinget ega ohtu. Njah... thats the rogues way...

* See nädal siis Tudengipäevad ja esmaspäev sai esimest korda sel aastal Pirogovil istutud. See paik on nüüd taaselustunud, lisaks õhtul uruchill ja filmivaatamine. Jah... lõbus oli...

* Homme siis eksam, mille materjale ma püüan läbi vaadata. Taas tuleb üks neid loteriieksameid ja eks vaatab, kuidas küll mul läheb...

Testidest...

TABLE cellPadding=20 align=center>Mystic Theurge
37% Combativeness, 46% Sneakiness, 76% Intellect, 63% Spirituality Brilliant and spiritual! You are a Mystic Theurge!
Score! You have a prestige class. A prestige class can only be taken after you’ve fulfilled certain requirements. This may mean that you’re an exceptionally talented person, but it probably doesn't.
The Mystic Theurge is a combination of a cleric and a mage. They can cast both arcane and divine spells, and are good at both, making them pretty terrifying on the battlefield. They have more raw spellpower than just about any other class.
You're both intelligent and faithful, but not violent or deceitful. I guess that makes you a pretty good person.

My test tracked 4 variables How you compared to other people your age and gender: http://is1.okcupid.com/graphics/0.gif" border=0> http://www.okcupid.com/">%20alt="free%20online%20dating"%20src=" You scored higher than 17% on Combativeness http://is1.okcupid.com/graphics/0.gif" border=0> http://www.okcupid.com/">%20alt="free%20online%20dating"%20src=" You scored higher than 54% on Sneakiness http://is1.okcupid.com/graphics/0.gif" border=0> http://www.okcupid.com/">%20alt="free%20online%20dating"%20src=" You scored higher than 82% on Intellect http://is1.okcupid.com/graphics/0.gif" border=0> http://www.okcupid.com/">%20alt="free%20online%20dating"%20src=" You scored higher than 84% on Spirituality

Link: The RPG Class Test written by MFlowers on OkCupid Free Online Dating, home of the 32-Type Dating Test

Chaotic-Good 66% Good, 70% Chaotic

Plane of Existence: Arborea, "Arvandor, Olympus, Olympian Glades". Notable Inhabitants: Titans & gods of Greek mythology; Eladrin. Examples of Chaotic-Goods (Ethically Chaotic, Morally Good) Tifa Lockheart (FFVII) Captain Kirk Robin Hood Thomas Jefferson Oscar Wilde Peregrin Took Jim Hawkins Austin Powers Walt Whitman Zorro Han Solo The Flash Unwilling to be governed by the laws and desires of any group. Interacts with others on a one-to-one basis and, within such bounds, follows the good ethic of upholding rights. The stereotypical chaotic-good [person] is the white knight who refuses to join any group and goes about on his/her own, doing good. Will keep their word to others of good alignment Would not attack an unarmed foe Will not use poison Will help those in need Prefers to work alone Responds poorly to higher authority Distrustful of organizations Chaotic Good "Beatific" "Rebel" A chaotic good [person] acts as his conscience directs him with little regard for what others expect of him. He is kind and benevolent, a strong individualist hostile to the claims of rules, regulations, and social order. He hates it when people try to intimidate others and tell them what to do. He will actively work to bring down unjust rulers and organizations and to liberate the oppressed. He finds lawful societies distasteful and will avoid them, often living as a nomad or hermit. The best example of a chaotic good [person] is one of the benevolent rogue who steals from the rich and gives to the poor. Chaotic good combines a good heart with a free spirit. Other Alignments and Tendencies (Tendenices are what you would more often sway towards; esp. for Neutrals): 0-39% Good, 0-39% Chaotic: Lawful-Evilhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=20&score1=0&score2=20&score3=0">Lawful-Evil 0-39% Good, 40-60% Chaotic: Neutral-Evilhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=20&score1=50&score2=0&score3=0">Neutral-Evil 0-39% Good, 61-100% Chaotic: Chaotic-Evilhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=20&score1=80&score2=0&score3=0">Chaotic-Evil 40-60% Good, 0-39% Chaotic: Lawful-Neutralhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=50&score1=20&score2=0&score3=0">Lawful-Neutral 40-60% Good, 40-60% Chaotic: True'>http://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=50&score1=50&score2=0&score3=0">True Neutral 40-60% Good, 61-100% Chaotic: Chaotic-Neutralhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=50&score1=80&score2=0&score3=0">Chaotic-Neutral 61-100% Good, 0-39% Chaotic: Lawful-Goodhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=80&score1=20&score2=0&score3=0">Lawful-Good 61-100% Good, 40-60% Chaotic: Neutral-Goodhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=80&score1=50&score2=0&score3=0">Neutral-Good>

My test tracked 2 variables How you compared to other people your age and gender: http://www.okcupid.com/"> alt="free online dating" src="http://is2.okcupid.com/graphics/0.gif" border=0> Njah.. oli lihtsalt igav...

Urus ja masendumas

Niisiis, laupäeval taas kirjand järgi teha ja ma ei oska midagi... kuidagi liigagi meeldiv tunne. Vihkan ebaõnnestumisi ja püüan seda vältida, kuid jah isegi elementaarne õigekiri on kadumas ja mõttekäigud ka liiga veidrad. Oeh... ei jaksa eriti möödunust rääkida, esmaspäevane krooksus istumine oli ehk midagi mõistlikku...

Larpisõltuvus

Vajan larpi, lihtsalt vajan seda. Tahaks mängida, mängida ja veelkord mängida. Samas jälle kalender pole paljutõotav. Jüriööle küll regasin, kuid pole kindel kas sinna lähen, omad kahtlused ja negatiivne arvamus selle ürituse osas. Kui sinna üleüldse suundun, siis lihtsalt chillima ja pealt vaatama, kuidas natuke aega toimub midagi rahumeelset ning siis algab teh suur ülestõus. Lahinguid vaatab ilmselt niisama pealt, või võtab mõõne piiksu või juhusliku tüübi maha kui vajadus peaks tekkima. tegelt kui leiab mingi põhjuse, või saab piisavalt hea rolli, siis võib ka mõnuga mängida ka. Loodame, et mäng annab selleks võimaluse.

Samas jah, tahaks teada kas Juunior ikka tuleb ning kus ja millal, enam pole sellest mingeidki kuuldusi ega infot olnud. Ootan seda lihtsalt. Diablo kohta öeldi viimati, et suve alguses ja kohtki... Iseasi on ainult kuidas siis sinna Põhja-Kõrvemaale, igastahes kavatsen seal kohal olla. Erien on kalendri andmetel alles augusti lõpp ja tema peale eriti ei mõtle. Mitmete muude mängude osas loodan, et need ikka tulevad. Tahaks suvelgi mängida, kasvõiu natukegi.

Njah, vaja suvel ka järgmine Iidmaa ära teha, võimalik et ka Saatuse Rajad, kui ainult selleks kuidagigi aja leiab...

Reeded

Niisiis, hetkel taas Nightwish ja katsetused õppida. Lõpetasin just ühe kirjutise, jätku eelnevale ning ma pole rahul? miks ma raiskasin sellele oma aega. Igastahes aega on alati vähe ja lõpukirjand ning järgmisel nädalal olev protistide järeltöö on tõsiselt kaela peal. Peaks arvuti tagant lahkuma ja terve päeva lihtsalt õppima, aga ma ei tea, lihtsalt ei jaksa, vajan tahtejõudu, kas keegi laenutaks seda mulle väheke?

Kirjutis vol 2

Alles oma kambris hakkasid mõtted Alarcu vaevama, isa surm, sõnatu poolt öeldu ja paljugi muud. Peagi on matused ja venna kroonimine. Ilmselt ka abiellumine, Alvert oli selleks hetkeks juba ammu valmistunud, võim ja varandus olid ainsad millest ta hoolis ning Alaric teadis, et paljud asjad saavad nüüd teisiti olema. Tema jaoks ei ole siin enam midagi ning Sõnatu soovitust minna põhja otsustas ta ka mitte järgida. Vaikselt tõusis ta pähe üks mõte ja ta askeldas mõnda aega oma kambris, valides asju. Viimaks suundudes tallide poole.
Tallimeister ja tallipoisid kõik magasid, nii et ta tegutses vaikselt, valides oma hobuse ja saduldades ta, suundus ta väravate poole, vaid vana Jorren oli ärkvel, keda huvitas kuhu pois läheb.
"Pole sinu asi vana mees," vastas Alaric tusaselt, "ma tahan natuke värsket õhku hingata ja pisut ratsutada."
"Praegu öösel ratsutades murrad vaid sa enda hobusel jalad ja ehk ka endal kaela´."
"Jorren, praegu on kuuvalge ilm ja erinevalt oma vanemast vennast, pole ma hobustega hoolimatu." Jätkas Alaric, "Lase mind natukseseks välja, palun sind Jorren."
Vana vaht ühmas selle peale: "olgu, aga vaata et mina selle eest su isalt peapesu ei saaks."
"Nõus," vastas Alaric. Ja mõtles vaikselt: "ta ei teagi veel? Igastahes vahet pole, küll ta teada saab, et peapesu pärast ta muretsema küll ei pea."
Vaikselt ratsutas ta läbi linna välja. Oli selge ja jahe ilm, kuuvalge ning taevas oli täis tähti. Alaric laskis vaikset sörki lõuna poole. Ta teadis, et ta ei tule enam tagasi, vähemalt mitte praegu ja tahtlikult. Kants ja linn hakkasid kaugenema ning Alaricu mõtted ainult lõunale suunduma.Sõnatul oli osaliselt õigus olnud, nagu alati. ta lahkub, kuid mitte põhja.
Sõnatu vaatas talle müüridelt järgi, muiates...

***

Samal ajal istus Alvert sadulas, keset oma mehi ja talle ustavaid vasalle. Väikse tornlinnus põles ja sõdurid pöördusid tagasi. Üks meestest pöördus tema poole.
"Ma tapsime kõik, kelle leidsime ningt süütasime hoone, kuid ühte laipa me ei leidnud..."
"Mida te olite viis ühe vastu ja teil ei õnnestunud kõiki tappa," käratas Alvert, "ära ütle et see tema oli."
Sõdur vaid noogutas hirmunult teades, et selle maaisanda kantsi ründamisel oli vaid üks eesmärk. Tappa mees, keda Alvert kartis ehk isegi rohkem kui Sõnatut.
"Narrid!" Käratas Alvert, "kuidas küll teil õnnestus ta käest lasta... mitte keegi ei pääsenud ju välja."
"Ma ei tea, mu isand..." pomises sõdur hirmunult... "ühel hetkel oli ta meie ees, järgmisel hetkel juba kadunud ning kolm meest raskelt haavatud. Rohkem me teda ei näinud, räägitakse ju, et ta on põrguline, pimedus on tema teener...
"Vait!" Karjus Alvert ja tõstis mõõga, et lüüa sõdurit, üks tema vasall püüdis teda takistada, kuid Alvert lõi ta vihaselt eemale. "Ta on minu karistada... pistke ta ahelaisse..."
Kuid siis tõusis kummaline jahedus ja kostus sõnu mingis vanas ja tundmatus keeles... Hobused hakkasid perutama ja pistsid jooksu. Paar isandat jäid küll oma hobustele, kuid Alvert langes maha, nähes vaid tumedat varju eemal vilksatamas... Peale seda olid vaid meeste ja hobuste hirmunud hüüud ja põlev hoone...

Arvutiklassis

Asjad on omamoodi, ühed õhtud kergemad ja teised raskemad. Ühel ööl on rahu ja vaikus, hea olemine ja vaimupuhkus, teisel ööl on vaid mõtted, mis külmad kui jää. Üks öö sai taas nähtud unenägusid, milest ka midagi meelde jäi, palju tuttavaid inimesi käis sealt läbi, kuid seoseid polnud. Mu unenäod on lihtsalt liiga kaootilised, kuigi jah kaks meelde jäänud unenägu on ka need, mid mind enim häirida suudavad.

Täna siis taas kontrolltöö ja pean veel materjale üle vaatama, eileõhtune DMamine oli muidugi segav tegur, kuid noh see asi läks nii. Vähemalt oli fun. Kadumaläinud ühikavõti ehk mitte,kuid jah veel on lootust see üles leida, kui ei siis lisandub järgmise kuu arvele 500 eek.

Mis seal siis ikka tagasi asju kordsama ja lootma, et millegiga nüüd ei põru....

Mõtteainet

Neljapäev läks edasi nagu ta läks, sain Efkaga kokku, andsin talle toorikud ja ajasime niisama juttu. Peale seda taaskord Cele poole ning mängima. Kella 5 aeg sai taas sealt ühikasse loivatud, kella kuueks kohale jõutud ja natukeseks uinutud. Esimesse loengusse ei jõudnud, teine tuli lühike kuid tõsisem igavlemine. Kolmas osaeksam tulemas. Nädalavahetus on kuidagi rahulik olnud, pole eriti vanematega tülitsenud ega nad mind suuremat seganud. Nüüd siis tagasi Tartusse...

Siiski mõtlemisainet veel jagub ja tunnen, kuidas eksamipinge on naasmas. Peagi läheb ilmselt põrgu taas lahti. Vähemalt olen ma suutnud neid tormituid hetki nautida...

Kevadväsimus

Elu on nagu ta on. Praeg on ta lihtsalt väsitav, njah kevadväsimus on minu puhul küll konstatne nähtus ja ega midagi erilist teha ka ei ole, kuid siiski, ma ei taha olla väsinud ja loid. Eile vedasi ennast õhtuks uuesti linna, Efka ei saanud siis veel toorikutele järgi tulla, seega tõmbasin Zavoodi, kus sattusin taas Catiga kokku ja sai natuke vesteldud. Suht mõnus vestlus oli, päästis päeva võiks öelda, samas andis taas mõtlemisainet. Peale seda sai arvutisse suundutud.

Olen juba mõnda aega mõtisklenud selle üle kas lähen jüriööle või mitte. Kahtlustan, et tuleb selline mõttetu poollahingmäng. Mõne inimese arvates poleks muud vajagi, kuid jah ma ei tahaks lihtsalt mängu kus mingi tund aega on mingi alguschill ja siis topitakse mingi asi põlema ning hakatakse sakslasi tapma ja vastupidi. Väldiks järsku asja rutiinseks minekut ja ei läheks kohale, kuid samas võiks lihtsalt paari sõbra ja tuttava pärast kohale minna ning nendega natuke koha peal lõbutseda. Ei teagi, ei tea ka keda/mida üleüldse seal mängida.

Peaks endale elu leidma, kuid ei viitsi edagi teha.

Kevade tulek

Kevad tuleb ja Tartu peal kõnides on seda selgelt märgata, ilmad lähevad peagi taas soojaks ja maailm roheline. Peagi on ka jääaeg Pirogovil läbi ning saab seal istuda, esimesed jäljed inimtegevusest on seal juba täheldatavad. Natuke muserdust tekitab see kevad taas. Taas on aeg edasi liikunud ja möödunud hetked mineviku sügavikku kadunud. Samuti, jah taaskord tulevad otsused.

Pühapäeva õhtu

Arvasin, et mul on siia midagi mõistliku kirjutada, aga pole.Nädalavahetus on olnud nagu tavaliselt ning ei viitsigi sellest pikemalt arutleda. Esimest aprilli sai täiega ignoreeritud ja nüüd on mul sõltuvus loost Hard Rock Hallelujah. Soome sai mult kõvasti boonuspunkte tänu sellele. Mitte et ma eurovisiooni vaadata kavatseksin...

Nõmer küsimus küll, kuid lihtsalt huvi pärast küsiks ka vastukaja, et kes siis mu blogi lugemas käivad. Lihtalt huvi pärast, kes on liiga arad ei pea muidugi ütlema, et nad seda loevad ;)

Kirjutis

On lugu, mis suurim kõigist ja see on maailma enese lugu, mis koosneb väiksematest lugudest, mis koosneb omakorda veel väiksemateks lugudeks. Kõik need põimuvad omavahel, moodustades omamoodi mustri, mis moodustavadki milegi mida võiks kutsuda Maailma looks. Igal olendil on selles oma osa, oma lugu ja igal tema teol osa sellest. Isegi see kui võtad maast kivi ja viskad selle õhku, ka see on eradli lugu, mis põimub teistega. Vähemasti selline on lihtsaim selgitus sellele.
Kipun siiani mõtlema selle üle, kuidas mina selle looga seotud sain. Kas minu kohtumine Alaricuga oli selle alguseks või algas see juuba varem, ehk isegi minust. Veider, et on asju milles minagi pole kindel, mina kes ma olen üks Loo varjudest, neist kes muudavad asjade käiku, jätmata sellest kõigest nähtavat jälge. Olen Mõjutaja, kuid seekord võisin ehk mina olla selle kõige Algataja. Mäletan veel selgelt seda päeva ning ma pole õnnelik, sel päeval tehtu üle, kuid ma olin ka noor veel siis ning alles laps Kunsti vallas. Ometi pole see minu lugu, mida ma nüüd rääkima hakkan, vaid paljude teiste, mina olin kõigest kroonik ja vaatleja, kuid samas ka midagi rohkemat...

Päike loojus ning Alaric seisis müüridel, ravitsejad rääkisid et ta isa ei ela tõusuni ning Alaric leidis end mõtlemast tuleviku üle. Tema isa surma korral ei jääks talle siin enam midagi, vanemad vennad ja õde päriksis kõik, mis pärida ning nooremad jääksid nende otsustamiste, intriigide ja lepingute ohvreiks. Juba tema noorim õde, alles üheksa aastane tüdruk oldi juba kihlkatud, kuni ajani mil ta täisealiseks saab. Alaric jälestas taolisi otsuseid, saatuse pitseerimisi, ilma et inimesele antaks võimalust teha omi otsuseid. Kuid selline on olnud valitsejakodade viis juba Vaireni algusest saati, ehk ilmselt juba enne sedagi. Talle polnud veel midagi mnääratud ja Alaric mõtles ratsutada lõunasse, kas Arethiasse või veelgi kaugemale.
"Sinu saatus lasub Põhjas, mitte Lõunas, " kostus ootamatu mõte tema peas. Alaric pöördus, et vaatada otsa rüütatud naisterahvale, kes seisis ta seljataga.
"Ma eelistaksin kui sa ei uitaks mu mõtteis sel moel Sõnatu. " Vastas Alaric valjult. "Arvasin, et mu vend on sind siit juba ammu minema ajanud."
Alaric kartis sõnatut, õigupoolest kartis teda igaüks linnas. Telepaat ja nägija, keegi ei teadnud midagi Sõnatu päritolust ega sellest kuidas ta siia tuli või kus ta oma kunste õppis. Enamus rändavaid maagegi vältis tema seltskonda, nad väitsid et tunnetavad temas ohtu. Sõnatu oli üksnes nende peale muianud. Vana valdjas oli lasknud tal lossis elada oma nõunikuna. Keegi ei olnud kulnud ühtegi sõna tema suust, üksnes mõtteis ta rääkis ning kurjad keeled rääkisid, et tegelikult on ta terve selle aja nende mõtetega mänginud.
Sõnatu muigas ja vastas mõttekõnes, "Alvert kardab mind liiga palju, et mind isegi ähvardada või oma teenistusse kutsuda. Arvan, et lahkun siit ise, siin on läinud kuidagi sündmustevaeseks. Ka sina lahkud siit varsti, olgugi et mitte lõunasse."
"Kui sina minu meele või saatusega mängima hakkad, siis ehk tõesti. Kuid ära arva, et lasen sel niisama juhtuda."
"Ma ei peagi sind mingilgi moel mõjutama selleks, mitte et ma seda ei suudaks," järgnes taaskordne mõttevastus, "Sul on üks põhjus minna põhja ja sa mõistad seda peagi ise. Tulin lihtsalt hüvasti jätma."
"Arvad, et lahkud enne mind?" küsis Alaric.
"Ei sina lahkud juba hommikul... lausus Sõnatu talle mõtteisse, "kui peaksin sind veel homme lõuna aeg kantsis või linnas nägema, eks ma siis usun, et eksisin."
"Hüvasti," lausus Sõnatu lahkudes ja seekord Alaric ehmatas, sest need mõtted tulid Nägija huultelt...

Alaric istus maha ja vaatas taevasse, esimesed tähed olid hakanud sinna ilmuma. Ta tõmbas oma keebi endale tihedamalt ümber ja sulges silmad. Ta oli varemgi müüril maganud, suuresti oli ta vihastanud sellega oma vanemaid, kes olid lugenud seda suureks mõtlematuseks, kuid Alaricule meeldis siin. Mingi veider tunne oli temas, nagu tõesti jääksid need hetked siin viimasteks. Ta vandus vaikselt Sõnatut ja lubas, et kavatseb ta keskpäeval üles otsida ning talle näkku naerda. Viimaks ta uinus.
Ootamatult ta äratati, tema kannupoiss talle otsa vaatamas. Alaric, tule ruttu, su isa on... surnud. Alaric tõusis, ta oli küll selleks valmistunud olnud, kuid siiski... midagi valusat oli neis sõnades, midagi kurba. Ta suundus koos kannupoisi ja teenritega oma isa haigekambrisse, kus ta lebas surnult oma voodis. Isegi loitsud polnud tema isa enam aidanud, haigus ja iga olid teinud oma töö.
"Ta tuli vaid hetkeks teadvusele," vastas pearavitseja, "ning käskis sind siia tuua, ta suri kohe peale seda. Tema viimne soov, nii võiks selle kohta öelda."
Alaric vaid vaatas ja jättis hüvasti suundudes oma kambrisse...

Ok leidsin end lihtsalt kirjutamast, pole just suurem asi. pigem mingid hetkemõtted. Olen rahul, et olen suutnud midagigi kirjutada, enamasti ei jõua esimesest lausestki edasi kui mu omaenese kriitika mind maha tambib.

Homme taas Tartusse...