Aasta lõpp

Aasta lõpp, essee kirjutatud, mitte midagi saavutatut...

Olgu, midagi ma see aasta ikkagi saavutasin, mingid mõistmised ja taipamised, samas ma vist tegin see aasta isegi mõne positiivse teo. Ei saa öelda... kevade lõpp, suvi ja sügise algus olid lahedad, aasta algus ka, muu on olnud kuidas kord, siiski suurelt jaolt masendav, kevadet ja suve rikub mälestustes ka toonane joomine, samas aga seltskond oli enamikel juhtudel ikkagi hea ja on nendest kordadestki häis mälestusi... veinipudelite avamisest me edaspidi ei räägi.

Ma ei hakka rääkima asjadest mida kahetsen, ega ka pikemalt enam ka asjadest millega rahul olen. Kommenteerin lihtsalt seda, et tunnen et osaliselt olen ma aega kaotanud nagu alati, kuid selle aastaga olen ma ehk ka nii mõndagi võitnud, võitmiste all mõtleks eelkõige just sõpru ja tuttavaid, keda olen selle aasta jooksul leidnud ja ka vanu sõpru-tuttavaid kellega koos sai üht või teist tehtud ja/või kellega rohkem sõbrunetud kui varem. Samuti oli ka mitmeid elamusi, mille eest olen siiralt tänulik. Samuti sai tehtud asju, mis varem plaanis kuid enne teha ei jõudnud või ei viitsinud.

See aasta oli mul ka juubel, msi ei möödunud küll nii kui algselt planeeritud, kuid see oli siiski tore, suured tänud seltskonna eest need kellega hansapäevi koos veetsin, küll antud inimesed end ära tunnevad.

Olen saanud selle aasta jooksul omajagu ekspa... mitu levelit tuleb, eks see juba selgub.

Igastahes kõigile sõpradele ja muidu lahedatele tuttavatele: Head vana aasta lõppu ja uue algust. Vana aasta poleks ilma teieta õieti midagi olnud nii, et nagu öeldud, võlgnen teile väga palju...

Luban, et leian endale sobiva ja meeldiva raja, kasvõi kui pean selleks end jälle läbi võsa raiuma...

Krahv Ghostwizard
Rändur, võlur, kelm, tumehaldjas ja kindlasti veel keegi
Powergamer, nõulaifer ja munchkin

2006. aasta jõulukuu 31. päeval, aasta ja kuu viimasel päeval...

May the kinkyness be with you...

PS! Keldriluukide osas olen edaspidi tähelepanelikum... :P

Now playing: Manowar - Swords in the Wind

Niisiis... homme tagasi mõnusasse ja hubasesse Tartusse. Siiski osalt mind ei tõmba hetkel niiväga... lihtsalt see hunnik asjaajamisi ning need esseed... Ohjah, i am actually screwed ning ma usun et järjekordsed sessihalamised hakakvad peagi lendama.

Mis parata see olen mina.

Igastahes saab olema hommikul huvitav vaatepilt see kuidas ma kl 6 ärkan. Ma ise irvitan selle ebatõenäolisuse ja samas ka vajalikkuse üle.

Polegi nagu midagi muud öelda.

Black Sabbath - Children of The Grave

Peale jõule

Niisiis... praeguseks siis juba uue arvuti taga ja jõulud üle elatud.

Neljapäeva õhtu oli taas üks selliseid üleelatavaid, Jaanaga kokku saadud sai natuke mööda linna liigutud, Tartusse sattunud Mirjuga kohtutud ja siis Urgu mindud, kus sai arendatud sõprust roti kuju võtnud kosmosehamstriga, kel nimeks Viuks. Oli ka paar nõmedat hetke õhtu jooksul, kuid need on nö minu mured.

Igastahes muust pole eriti rääkida, jõulud olid jõulud.

Ja nüüd siis sess tulemas...

Now playing: Blind Guardian - Nightfall

Jõulud

.. ma ei tähista neid, kuid kinke võtan ikka vastu - Cat, vabandan kui eksin...

Igastahes eile siis Uru jõulupeol, pean tunnistama et keskendusin pigem Morrowindile ja aegajalt millegi hea/parema laualt võtmisele ja korraks arvutilt pilgu tõstmisele, et saada kink kätte. Filmi Interview with Vampire poster... ok nunnu. Igasthaes jah.. lärm mu ümber, kuid mina rahulikult omas sfääris... koos Morrowindiga...

rohkem vist polegi öelda... praeguseks...

Detsember & Reede

Olgu... blogi välimus on kergelt muutunud ja ei maksa ehmatada, ta teeb seda lähiajal veel. Hetkel veel aktsetan, aga varsti püüan hakata teda... pisut kurjemaks muutma, välimsue poolest ma mõtlen.

Igastahes eilne õhtu möödus suuremaltjaolt Krooksus, lihstalt õnnestus mingil hetkel sinna sadada ning jäädagi, vahepeal liikusime korraks püssikasse, on siis ka nüüd seal istutud ja see seest ära nähtud ning peale seda ka natuke Krooksu mäel viibitud kuna ülejäänud seltskond leidis vajaduse odava õlle ehk siis Toome poe järgi.

Eilne õhtu tekitas minus jälle mõttelõnga teemal mimmud. Sry nagu tõesti... mida on kenat mingis koledas solaariumipruunis nahas, heleblondiks värvitud peas(osade puhul keeldun ma uskumast et päriselt ka selline toon eksisteerib) liigses meigis ja mingis peamiselt roosast ja valgest koosnevas riietuses? Ilmne tõestus ilmselt sellest, et ossidel ja jõmmidel puudub igasugunegui maitse nagu mimmudelgi. Nagu tõesti... mõlemaid asjandusi tänaval lihtsalt kole vaadata. Aga olgu.. ei kuluta enam mõtteid nende peale... suht ükskõik neist, peaasi, et tihedamini nendega kokku ei puutu.

Igastahes, taas on mingisugune larpiisu, viimane juunior mõjus selles osas tervislikult. Samas iidmaale ei ihka ega ilmselt enam ei saa ka. Lihtsalt see mäng ei ole enam minu jaoks, ei lähe sinna ilmselt enam mängima ega mitte kunagi ka enam juhatama. Piiksukatest hoaib ka edaspidi eemale, mitte ei lase sõpradel end nendele meelitada. Jah... ka mina olen kvaliteeti otsima asunud ja iivilimaid rolle. Headus on end ära tüüdanud ning neutraalsus ei lase viimasel ajal enam asju mängida... neutral evil is teh alignment.

Täna tõenäoliselt varem koju... ei jäägi seekord laupäevani Tartusse, kui mul just mõnda plaani ei teki või keegi ei palu jääda. Ausaltöeldes just koju ei tõmba, nagu tavaliselt, kuid ei tea... piisava koguse muusikaga elab selle veel üle.

Now listening - Nothing but the voices in thje computer lab.

Taaskord natuke testindust

You are The Magician

Skill, wisdom, adaptation. Craft, cunning, depending on dignity.

Eleoquent and charismatic both verbally and in writing,
you are clever, witty, inventive and persuasive.

The Magician is the male power of creation, creation by willpower and desire. In that ancient sense, it is the ability to make things so just by speaking them aloud. Reflecting this is the fact that the Magician is represented by Mercury. He represents the gift of tongues, a smooth talker, a salesman. Also clever with the slight of hand and a medicine man - either a real doctor or someone trying to sell you snake oil.

What Tarot Card are You?

Take the Test to Find Out.

Huvitav tulemus omajagu... oleks midagi muud oodanud... ning vähemalt loheversioon kaardist on kena.
Ahjaa...selle blogi ma leidsin muideks soronturi blogist.

TÜ raamatukogus

Juunior oli fun, sai tehtud ja tegutsetud nii mõndagi, kluid selleks aastaks ehk larpiga ka kõik, sessi ajaks ka ilmselt. Siiski üks asi oleks vaja ära teha ja ma vaikselt planeerin ka, kuid ei tea mis sellega saab. Samas, kui midagi head tuleb, siis ehk võiks minna, kuid eriti sellelevõimalusele ei panustaks... pool kuud üksnes seda aastat jäänud ja kuulutusi just pole.

Homseks ettekanne ära teha... eks peab asjaga kiirustama.

Kolm aastat

100 postitus, ma ei tea kas see üks draft loetakse ka nende alal kuid vahet pole, sajas postitus tuleb täna üht või teistpidi.

Täna saab siis kolm aastat larpimist mul. Kolm aastat ja mingisugune posu mänge, umbes üle 40. Ehk panen üles nimekirja kui viitsin. Kuid jah, 7.detsember 2003 ja üritus Tule ja Mõõgaga. Asjad on sellest kaugele edasi läinud.

Laupäeval juuniorile.

Taas testindamised...

Tegin ühte väikest testi taas... blogger jamab ja ei lase mul teda algsel moel ü+les pannaq, seega lihtsalt trükin ta siia ümber

you are a Vampire

Eternal and undying, you walk the night seeking your lost humanity, forever aware of the machinatitions of those who would have your power for themselves, yet drawn to play their games, despite of cost...

Vampire score: 13
Were Wolf score: -2
Mage score: 11
Wraith score: 11
Changeling score: 0

World of Darkness test

Rong peatus ja rahvas valgus sellelt maha. Nende seas oli ka kummaline meesterahvas, kelle rõivastus ei olnud võrreldes kohalikega küll harjumuspärane. Ta kandis musta tuunikat ja pükse koos kõrgesääreliste saabastega ning nende peal pikka sama tooni laiavarrukalist pikka mantlit, mille kapuuts varjas ta pead ja osaliselt ka nägu, nina ja suu olid kaetud ka rätiga ning käed kinnastatud. Üle õla oli ta visanud rullikeeratud keebi ja seljakoti ning mantli varjus rippus vööl mõõk. Idalinnlastele paistis ta kui mingisugune kummitus minevikust, minevikust milles elas juhuslikult suurem osa maailmast. Võõras aga ei hoolinud nende arvamusest, kuigi tal oli tunne, et mõõga kandmine võib talle veel probleeme tekitada. Ning oli keskpäev ja keskpäev ei kuulunud just asjade sekka mida ta oleks armastanud. Vaikselt sammudes asus ta teele kesklinna suunas. Ta poleks tahtnud siin olla, kuid tal oli siia asja...

Idalinnad olid õigupoolest omamoodi veidrus. Valguse kirik ja tehnokraadid olid nad juhtinud nö valgustatud kõrgustesse, väites et ülejäänud maailm vaevleb ikka veel ebausus ja arengupeetuses. Valguse kirik oma veendumuste ja religioossete vaadetega oleks olnud mujal ehk naerunumbriks, kuid siin oli tal palju pooldajaid ning teda peeti ainsaks tõeliseks usuks, mida nood jutlustajad ka pidevalt väitsid. Ning tehnokraadid oma aurumasinate, rongide ja tulirelvadega olid aidanud jõuda siinsetel maadel tehnoloogiliselt ette, nede filosoofia oli lihtne muidugi... tehnoloogia ja loogiline mõtlemine aitavad inimesel areneda ja saavutada kõrgus mis talle on tema enda mõistuse poolt määratud. Tehnokraadid ei tunnistanud eriti ei jõude ega nõidust, mis ehk andis neile mujal maailmas tõsiseid tagasilööke. Isegi siinne rõivastus rõivastus ja arhidektuur erinesid muust maailmas tõsiselt. Siiski... idalinnu oli vähe, kõige rohkem kuus või seitse, pluss külakesed ja asumaad nende ümber. Muudest maadest eraldas neist üheltpolt Tormikõrb, teiselt poolt Igimeri. Selle eraldatud oli tollele paigale nii õnnistuseks kui ka needuseks, kaupa liikus nii sisse kui välja vähe, nagu ka rahvast.

Videvik jätkas oma jalutuskäiku mööda linnatänavat. Ta adus selgelt seda, et rahvas jälgib teda ning eemalt oli ka kuulda lapsehäält midagi hüüdmas. Tõenäolislet midagi oma emale, nagu et kes see veider onu on või midagi muud sarnast. Lisaks mõistis ta ühte segavat tegurit veel... ta ei opsanud kohalikku keelt. Rongi peale saamine oli olnud juba omaette tegu, kuid ta veenis end, et see on kõigest lühike käik. Juba õhtul on ta siit läinud.
Ta pööras peatänavalt kõrvale ning jätkas teed mööda kirikju poole suunduvat tänavat. Taevas oli pilvitu ning suvepäike kõrvetas armutult ning tänaval liikus ikkagi piisavalt rahvast et pöörata tähelepanu veidrale võõrale. Videvik jõudis tähele panna, kuidas keegi mees sosistas midagi ühele poisile, kes kohe jooksu pistis. Igastahes jõudis ta viimaks ühe majani kuhu ta sisse astus.

Majas oli meeldivalt hämaram. Tuba millesse uks avanes oli lihtsasti sisustatud, vana mees istumas tugitoolisoolis ja vaatamas sisseastuja poole. Videvik tunnetas selgelt tema vastas istuja ümber olevat võimuaurat ja teda kaitsvat loitsu. Ka ruum oli loitsitud, üheltpolt kutseloitsude ja vaimolendite eest, teiseltpoolt ei jubanud antud tõkked siseneda isikul, keda majasolija ei soovinud majja lasta. Kuid talle oli luba.
"Nii veider, et keegi öörahva seast mind täna ja siin külastab." Vastas vanamees rändurile otsa vaadates. "Eriti just sina Videvik..."
"Siis sa oled ilmselt teadlik ka sellest, mida ma tahan," vastas Videvik rahulikult.
"Pole üllatunud, et ma su nime tean?"
"Peaksin ma olema?"
"Ega ilmselt mitte."
Vanamees ohkas ja tõusis. Ta oli rõivastatud kohalikku viisi... pruunid püksid ja vest ning valge särk. Jalas olid tal lihtsad kingad. Ta läks vaikides kirjutuslaua juurde ja avas sahtli, võttes välja hõbedaselt kumava kristalli ja ulatades selle rändurile.
"Miks nii kergelt?" küsis rändur.
"Ma olen juba vana mees ning suren varsti." Vastas vanamees kurvalt, "ma ei tunne enam himu siin kivis olevate teadmiste ega väe järgi ning pealegi... "
"Kivi nõuaks sult siis tasuna su hinge..."
"Jah," vastas vanamees seepeale, "ning ma usun, et sina ei kavatse seda kivi kasutada."
"Vaid korra..."
Vanamees jäi vaid hetkeks kivi vaatama ja vastats selle peale: "Hmmmh... ma mõistan."
Videvik noogutas.
"Üks palve ainult."
"Milline?"
"Et jääksid õhtuni, mulle kuluks võimalus vestelda ära. Ning usun, et sulle sobiks õhtune ilm ka rohkem."
"Olgu," vastas Videvik.

***

"Sa oled mõistlikum kui enamus inimesi." Vastas Videvik lahkudes ning astus tänavaile.
Öö oli juba käes ning tähed ja mõlemad kuud taevas. Tänavad olid tühjad ning vaid veel osades majades põlesid tuled. Üksik koer haukus eemal, kuid Videvik tundis et teda jälgitakse. Ta oli harjunud vaimumeelele toetuma ning seetõttu jäi ta hetkeks kuulatama, keskendudes helidele. Enamus helisid paistsid tulevat peatänava ligidasest põiktänavast... Mehed ja relvad... Ning samas oli keegi tema ligiduses maja nurga tagaa, ta hingas närviliselt justkui kartes et teda leitakse. Videvik väljus transist vatas sinnapoole ja nägi sama meest, kes oli enne saatnud poisi, midagi ütlema.
Videvik ohkas, ta oli juba aimanud et asjad ei lähe nii lihtsasti...

Adi pool

Hambaarstil käidud. 567 eeku läks, hambaauk, pluss veel mõned asjad. Nõmedalt kallis igatepidi.

Praegu hetkel Adi pool, teised mängivad kaarte, mina nõulaifin.

Now listening: Blind Guardian - Nightfall