Päikesetõusu paiku

Blind Guardian - The Last Candle

Jah, ma ei oska magada.

Nädal möödus jätkuvalt rahulikult. Kui jätame välja üledoosid munchkineerimist (int 98 ja 1346 elupunktiga wizard/archmage), mis lühikeseks ajaks mind praktiliselt oma mulli paigutas ja mu mõtlemisvõime ajutiselt kokku jooksutas.

Reedeõhtune lahingtrenn oli ka omamoodi tormiline, olin kõige vähema turvisehulga ja kõige suurema piiksuhulgaga poolel ja võitlesin suht mällu keskmes, ehk siis väga palju sisse saadud lööke ja muud toredat. Lisaks ka mõningastele Postimehe reporteri poolt esitatud küsimustele vastamine, jah meil käis seal reporter kohal, eks näis kas midagi mult küsitult sinna sisse ka läheb. Vahet pole eriti. Sai muidugi varem minema tõmmatud, kuna olivaja drägonit teha, teepeal sai ka veel mõni sõna Catiga vahetatud ja siis jooks ja varustumine.

Drägon oli seekord natuke segane, avastasin et ei suutnud ise ka sessiooni lõpus meenutada, mis täpselt juhtus, kuidagi seadis pilt end lõpuks paika. Oliver suutis muidugi piisava põhjalikkusega iivilitseda, samuti ei saadud kuidagi ilma selleta, et midagi poleks põlema pandud. Peale seda sai lihtsalt natuke aega meeldivalt aega sisustatud, pikalt vesteldud ja lõpuks mindud kui sai avastatud, et kell on viis või nii.

Ahjaa... oleks peaaegu jätnud kuu õudushetke rääkimata. Üritan kõigest jõust Erlessa välisust lukust lahti teha, kuid ei suuda mitte kuidagi ning meile tulevad mormoonid järjest lähemale. Õnneks sai Suur Rass ukse lahti ning pikalt nad rääkima ei jäänud, muidugi jah, nendega sai pisut huvitavalt hüvasti jäetud.

Ensiferum - Lost In Despair

Loomapiinamine on jäle asi, on tahtmine teatavatele isikutele endile torupuhasti sisse valaja ja vaadata kuidas see neile meeldib, lihtsalt ei taha asju rohkem kommenteeridagi, arvestades seda millest ma veel kuulnud olen... kahju hakkab lihtsalt.

Koos selle ja veel mitme muu teguriga esitan ma endale küsimust, et kas inimkond korjab endale veel rohkem punkte, et ma teda ikka rohkem ja rohkem põlgaksin. Muidugi jah... on hetki mil ma küsin endalt, et kumba ma rohkem põlgan, kas inimkonda või iseennast. Kas on masendus see, mis mulle selgust toob või selgushetked need mis mulle masendust vahendavad... vahet õigupoolest pole.

Inimkonna võiks õigupoolest jagada kolmeks: kari, kiskjad ja üksikud. Kari on rõhuv, hall, üldine enamus, ühtemoodi köituv ja tegutsev mass. Kiskjad oma need kes elavad massist sõltumatult või seda ära kasutades, moodustavad nii gruppe kui tegutsevad üksikult, nende elu võtab mitmeid erinevaid vorme, kuid üldjuhul jääb ikka mingisugune seotus karjaga. Ning siis on üksikud, kes erinevad karjast ja lihtsalt liiguvad selle aladel, omamata seotust sellega või olemata selle liige. Kisjkjateks ei saa ka neid õieti nimetada. Üksikud on nagu igaüks ise ja isikud kes saavad aru kuidas asjad tegelikult on ega ela karja järgi, kuigi jah, tahtmatult mõjutavad neid siiski kari ja kiskjad. Üksikud on need kes vastanduvad karjamentaliteedile.

Kui õigupoolest tõdeda, siis on enamus inimesi tõesti karilooma ja neil on karjamentaliteet. Teeb karjajuht midagi või teeb seda kogu ülejäänud kari, siis nad tegutsevad ka samamoodi. Erinevustesse suhtutakse halvasti ja põlgusega, ning tehakse kõik et need kas normaalseteks pöörata või lihtsalt eemale peletada/hävitada. Kogu ühiskond on üles ehitatud karjamentaliteedile, masenvad on tõdeda et tsivilisatsioon on selle tulemus, kuid siiski on olnud erinevaid, kes on maailma piisavalt mõjutanud/muutnud ja andnud talle uusi suundi, mis põhjustel, eks need ole erinevad.

Peab tõdema, et ahnus on kontrollitud kujul ka küllatki edasiviiv...

Wintersun -Beyond The Dark Sun

Väljas läheb juba valgeks ja ma veel ikka siin... suva tegelikult. Mu vaimne tervis polegi nagunii suurem asi.

Ketser

Kuidas seda pealkirjastada?

Faun - Egil Saga

Niisiis... mina ja arvutimängud on halb kombinatsioon, kuidas see kell nüüd pool kolm saigi?

Nädal möödus rahulikult, sai omatud erinevaid hetki ja kohati ka lihtsalt igavletud, kuid
ei ütleks midagi halba möödunud nädala kohta. Reede õhtul oleksin peaaegu koju läinud, kuid rahva saabumine pirole suutis mu plaane muuta. Sain võlad ka tagasi, see oli küllaltki meeldiv. Järgnenud õhtu oli lõbus.

Ega jah... ei jaksa hetkel midgai muud kirjutada... kaks võimalust, kas uni või mängurlus.

Black Sabbath - Children of The Grave

Võimalik allnighter

Blind Guardian - And Then There Was Silence

Elu otsib taas mingit nurka mille alt keerama hakata ja ma esitan endale hetkel küsimust, kas mul poleks parem kui mul sellest kõigest lihtsalt ükskõik oleks. Hetkel üritab ta seda vist mingi arvutijama teel teha. Samuti on mulle müsteeriumiks monitoril olevad moosiplekid. Ma ei tea küll kuidas, kuid mingil moel on selles mu õde süüdi. Niisiis... meeldivad öötunnid koos Blind Guardiani, insomnia ja nõulaifiga. Mu öö ja päeva graafik on ilmselt liiga sassi et midagi enam muutma hakata, nii et see on küll miski milles mul suht ükskõik on. Praegu pole liiga hommikusi loenguid ka nii, et pole hullu midagi.

Õigupoolest on mul praegu lihtsalt allnighteri jaoks sobilik tuju.

Samuti olen ma ebameeldivalt kahtlaste asjade nimekirja lisanud mormoonid. Üks neist tahtis minuga pikemalt rääkida ja minu sõbraks saada. Hirmuäratav, ajasin talle kahtlast jama ja liikusin edasi. See siis juhtus kolmapäeval Kärtsi ja Priidu mängude vahele jäänud ajal. Järgmine kord ma ei tea kui peaks sama tüüpi uuesti kohtama, siis ma ei tea... Peaks ennast Vahuriga selleks puhuks varustama või midagi muud sarnast.

Hommikul taas Tartu poole, loengud, trenn ja muu kraam. Kas naasen juba reedel või hoopis hiljem, see selgub sellest, kuidas asjad lõpuks langevad ja mida linnas teha on. Kui kellegil on mõni huvitav mõte, siis võib alati minuga ühendust võtta, kui ma just hetkel mõnel drägonil pole või ise ei tee, siis pole mul tõenäoliselt midagi teha (va proseminaritöö ja õppimine) ning olen saadaval ning tulen vajaduse korral ka teise Tartu otsa.

Peaks nüüd otsustama, kas lähen magama või mängin veel natuke Oblivioni...

Battlelore - Longing Horizon

Drägon ja Larp

Otsustasin vahelduseks kirjutada ainult neil teemadel. Igastahes, viimane kord oli minu mäng lahe... suurem osa partyst teghi sammu kurja poole suunas, ühe neist kiideti kaugel eemal, üks sai aru mille lolliga ta hakkama sai ning üks tegi ka ühteist head. Üleüldse hävitati kaks kõrtsi, tapeti hulk süütuid või vähem süütuid isikuid, rööviti lapsi, mürgitati linn, tapeti paladin ja loodi midagi kommunismilaadset. Lõbus oli.

Muud drägonid ehk siis need kus ma mängin... ohjah Mayhemi omale ma ei saa taas minna, lihtsalt ta on taas halvale ajale kiilutatud. Ehk ei saa ma enam seal üldse käia, ma ein tea, närune tunne on ja ma ilmselt räägin Mayhemiga, närune tunne ka selles osas. Oleks pidanud uurima viss seda kas Baloril ta 2e mängus on veel kohta... kahju et ta enam Shadowrunni ei tee. Ohjah vahet pole. Kärtsi mäng on omamoodi ja Priidu mäng algas viimane kord nõmedalt, noh nüüd on mul seal uus ja eelmisest kapim karakter. Niisiis, on vaja ka sisi ühe teise asja jaoks char valmis teha... see saab lahe olema.

Kahju, et oma testika pidin edasi lükkama, vedasin sellega nii mõndagi inimest alt. Kuid eks ta tule täis mänguna ja paremana. Ta tuleb... hoolimata sellest kui kaua see plaan on muutunud ja edasi lükkuda suutnud, sest nüüd ta peab tulema, kui eesti larpimaastik on omadega ... Ma ei palugi oma missioonitundest aru saada. Kuid see on praegu ak miski, msi mu tegemistele mingigi mõtte annab. Ehk tuleb Teisel Pool varje, ehk siis vämpsukas ka kunagi veel taas, kuid las see selgub. Projektid millest varem juttu tegin ei katke... ei nad jätkuvad... Mis puudutavad larpidel käimist, olen ma detsembrist saati lihtsalt passinud, talveööl oleks ehk võinud käia, kuid nujale on olnud kas huvi, kuid pole olnud aega/raha/tahet või pole huvigi olnud. Jüriööle jääb ka suure tõenäosusega minemata, kuna ma juba aiman, mis seal toimuma hakkab... kaks tundi mingit iluasi rolimängu ja siis suur sõda linnuse all. Loodan, et varsti tuleb midgai kuhu mul on tahet minna ja ehk ka raha.

Hetkel käib üksnes vaikus...