Manowar - Black Wind, Fire and Steel
Nädal on olnud võrdlemisi talutav, ütleks et isegi meeldiv. Kolmapäeval sai kahes drägonis käidud, üks oli Kärtsi, teine Priidu oma ja teine oli ta nagu ikka, kuid esimene oli veider, kuid seda omajagu heas mõttes ning huvitav samuti. Samuti sain teatavaks huvitava seadustiku nimega lex salica olemasolust, või õigemini sellest et kunagi ammu aasta 600 paiku ja nii, midagi taolist Frangi riigis oli. Enamikke karistusi sai vältida piisava summa dinaaride köhimise korral.
Kolmapäeval oli ask üks nõme asi, jmdia pikemalt ei kommenteeriks... siiski on väärarusaamad ja üldistamine nõmedad, eriti veel seepärast kui mängukoht seetõttu saamata jääb. Ohwell eks klaarib selle ära. Kuidagi... Vähemalt reeglid ja vajalik stuff on olemas.
Neljapäev läksin peale trenni pirole, seal rahvaga kokku ja taas üks meeldiv õhtu. Lõpuks läksin Oliveri poole asju trükkima ning ööbisin seal. Sai veel hommikul mõnusalt vesteldud ja kella kaheni Civilization 3 mängitud. Siis läksin tagasi linna, õhtu oli taas lõbus, lõpptulemusena sai Ihastesse väikese Martini poole mindud ja seal chillitud. Sinna minnes sai tunda öö meeldivust tema täies hiilguses. Hämarus ja kuuvalgus metsavahelisel teel. Lihtsalt kaunis, nagu ma suurele rassile ütlesin... öö on epic. tagasi tulles sai ka seda tõdeda. Kõndisin tagasi koos Suure Rassi ja Oliveriga. Sai vesteldud omajagu. nemad jäid Annelinamn vahele, kuid mina liikusin tagasi ühikasse...
Täna taas mäng... eks näis mis seal tulemuseks on.
Manowar - Master of The Wind
laupäev, märts 31, 2007
esmaspäev, märts 26, 2007
Kokkuvõte möödunud nädalast
Ja seal nad seisid, üksteisele silma vaadates, surmaingel ja sorts, aeg seisis kui nad üksteisele otsa vaatasid ning kõik muutus üheks ainsaks igaveseks videvikuks, kus ei lootust ega rõõmu, üksnes mälestused möödunud aegadest...
Listening: Iron maiden - Be Quick or Be Dead
Well andtud nädalat sai sisustatud nii ja naa. Tõmbasin juba esmaspäeval linna, et selgitada Jaanale natuke drägoni mängimise üllast kunsti ja et minan Elendili mängule, viimane suutis muidugi ära jääda, kuid natuke maailmas istumist ja teekatsetust polnud paha. Ülejäänud õhtu oli üksildane, kohtasin lihtsalt inimest keda polnud pikka aega näinud.
Teisipäev oli täis kohtumisi ja tõsiasja et tegin ära selle, mida ma otsustasin esmaspäeval mööda linna jalutades. Ehk siis saatsin teisipäevased loengud kuradile ja lihtsalt olin linnas. Sai omajagu rahvast kohatud, kõigepealt Liisa ja Thonolia, siis pikk vestlus ühe tuttavaga pärnust ja hiljem suutsin komistada ka Mirju otsa, kes koos Kirve ja Argunniga mööda kõndis, koos nendega sai ka mõnusalt pea tunnikese veedetud. Lõpuks sattusin Asche otsa, kes Zavos istus ja õhtu lõppes koos tema ja Curuniriga Krooksus.
Kolmapäev möödus selle tähe all, et sain tänu Mialee abile Oliveri mobiili kätte ja tänu väikse Martini abile sai see talle ka kohale toimetatud. Eriti midagi muud ei teinudki, istusin õhtul mõnda aega Urus, vaatasin Kärtsi läpakal animet ja sai natuke seal vesteldud. Elendili mäng... jäi taas ära.
Neljapäev oli trenn ja natuke drägoniasjatamist. Samuti sai lihtsalt lahedat vestlust omatud ning pirol koos väikse Rassi, Dalei, Oliveri ja väikse Martiniga oldud. jah, juba märtsi lõpus. Sealt Illegaard jne. Õhtu omas omi huvitavaid ja haigeid hetki... Perale seda kõike tagasi ühikasse unele.
Reede oli taas drägonipäev. Jätkasin oma mängu, tehes ühe väikese sidequesti laadse asja väiksemale selstkonnale. Ütleme, et see sialdas kohutavat peletiskala nimega Dire Säga, verevihma ja araablast. Oli lõbus... eks näis kuidas asjad edasi lähevad.
Nädalavehetusest ei viisti nagu pikalt rääkida... sai rongiga koju sõidetud ja natuke asjade kallal nokitsetud, rohkem hetkel ei kommenteeriks, õnneks on kodus rahulik olnud. Praegu istun arvuti taga, lõpetan reegleid ja üritan poole kohaga CSId vaadata, miski ütleb mulle et tänane õhtu võib pikaks venida. Ehk kirjutab/räägib täna veel millegist, kes teab...
Listening: Hammerfall - Ravenlord
Listening: Iron maiden - Be Quick or Be Dead
Well andtud nädalat sai sisustatud nii ja naa. Tõmbasin juba esmaspäeval linna, et selgitada Jaanale natuke drägoni mängimise üllast kunsti ja et minan Elendili mängule, viimane suutis muidugi ära jääda, kuid natuke maailmas istumist ja teekatsetust polnud paha. Ülejäänud õhtu oli üksildane, kohtasin lihtsalt inimest keda polnud pikka aega näinud.
Teisipäev oli täis kohtumisi ja tõsiasja et tegin ära selle, mida ma otsustasin esmaspäeval mööda linna jalutades. Ehk siis saatsin teisipäevased loengud kuradile ja lihtsalt olin linnas. Sai omajagu rahvast kohatud, kõigepealt Liisa ja Thonolia, siis pikk vestlus ühe tuttavaga pärnust ja hiljem suutsin komistada ka Mirju otsa, kes koos Kirve ja Argunniga mööda kõndis, koos nendega sai ka mõnusalt pea tunnikese veedetud. Lõpuks sattusin Asche otsa, kes Zavos istus ja õhtu lõppes koos tema ja Curuniriga Krooksus.
Kolmapäev möödus selle tähe all, et sain tänu Mialee abile Oliveri mobiili kätte ja tänu väikse Martini abile sai see talle ka kohale toimetatud. Eriti midagi muud ei teinudki, istusin õhtul mõnda aega Urus, vaatasin Kärtsi läpakal animet ja sai natuke seal vesteldud. Elendili mäng... jäi taas ära.
Neljapäev oli trenn ja natuke drägoniasjatamist. Samuti sai lihtsalt lahedat vestlust omatud ning pirol koos väikse Rassi, Dalei, Oliveri ja väikse Martiniga oldud. jah, juba märtsi lõpus. Sealt Illegaard jne. Õhtu omas omi huvitavaid ja haigeid hetki... Perale seda kõike tagasi ühikasse unele.
Reede oli taas drägonipäev. Jätkasin oma mängu, tehes ühe väikese sidequesti laadse asja väiksemale selstkonnale. Ütleme, et see sialdas kohutavat peletiskala nimega Dire Säga, verevihma ja araablast. Oli lõbus... eks näis kuidas asjad edasi lähevad.
Nädalavehetusest ei viisti nagu pikalt rääkida... sai rongiga koju sõidetud ja natuke asjade kallal nokitsetud, rohkem hetkel ei kommenteeriks, õnneks on kodus rahulik olnud. Praegu istun arvuti taga, lõpetan reegleid ja üritan poole kohaga CSId vaadata, miski ütleb mulle et tänane õhtu võib pikaks venida. Ehk kirjutab/räägib täna veel millegist, kes teab...
Listening: Hammerfall - Ravenlord
pühapäev, märts 18, 2007
Lihtsalt...
Hammerfall - Stone Cold
Nädal oli omajagu meeldiv ja üleelatav . Kaks õhtut suutsid endas kätkeda kogust alkoholi ja lihtsalt mõnusat olemist, samuti sai pisut rohkem ka seekord loenguid külastatud. Oli ka hingeleevendust, kõige meeldejäänuim õhtu oligi ehk ilmselt reedene kui sai taas drägonit tehtud. lahe RP ja seiklused ning mida kõike seda mängu juhtides sai ette visatud :P kahju et vampiiritar surma sai, oleksin ehk paari asja pisuit teisiti orgunninud, oleks ehk asjad muudmoodi läinud, kuid jah. Samas on mängijatel nüüd oma kuningriigi saatkond juhatada ja ehk edu neile. Samas sai ka too õhtu taas Oliveriga vesteldud ja leitud mõningaid tõdemusi. Laupäeval sai ka natuke midagi trennilaadset üle hulga aja...
Tean, et see kõik on lihtsalt karmilt kokku pressitud, kuid lihtsalt ei jaksa nädalalt pikemalt kirjutada, minevik mattub ududesse, millest ma hetkel ei suuda läbi näha. Mis saab järgmisel nädalal? Eks leiab tegevust, peaks homme minema ja vaatama, mis siis uruga tehtud on. Ehk saab ka ühte linnamängu jätkatud.
Paanikahood häirivad mind, need lihtsalt tulevad ja haaravad minust, ei lase mul uinuda, ei lase mul mõelda muust... Kunagi olid need lihtsalt üksikud hirmumõtted, kuid nüüd...
Whispering Forest - In Poison Sleep
Nädal oli omajagu meeldiv ja üleelatav . Kaks õhtut suutsid endas kätkeda kogust alkoholi ja lihtsalt mõnusat olemist, samuti sai pisut rohkem ka seekord loenguid külastatud. Oli ka hingeleevendust, kõige meeldejäänuim õhtu oligi ehk ilmselt reedene kui sai taas drägonit tehtud. lahe RP ja seiklused ning mida kõike seda mängu juhtides sai ette visatud :P kahju et vampiiritar surma sai, oleksin ehk paari asja pisuit teisiti orgunninud, oleks ehk asjad muudmoodi läinud, kuid jah. Samas on mängijatel nüüd oma kuningriigi saatkond juhatada ja ehk edu neile. Samas sai ka too õhtu taas Oliveriga vesteldud ja leitud mõningaid tõdemusi. Laupäeval sai ka natuke midagi trennilaadset üle hulga aja...
Tean, et see kõik on lihtsalt karmilt kokku pressitud, kuid lihtsalt ei jaksa nädalalt pikemalt kirjutada, minevik mattub ududesse, millest ma hetkel ei suuda läbi näha. Mis saab järgmisel nädalal? Eks leiab tegevust, peaks homme minema ja vaatama, mis siis uruga tehtud on. Ehk saab ka ühte linnamängu jätkatud.
Paanikahood häirivad mind, need lihtsalt tulevad ja haaravad minust, ei lase mul uinuda, ei lase mul mõelda muust... Kunagi olid need lihtsalt üksikud hirmumõtted, kuid nüüd...
Whispering Forest - In Poison Sleep
teisipäev, märts 13, 2007
Mõtted, kaheteistkümnes lehekülg
Ensiferum - Eternal Wait
Öö, vaikus ja rahu ning ohtrates kogustes metalmuusikat ja unetust. Varemgi olnud sellised õhtuid ning need on suutnud öödeks üle minna. Mõtted, hirmud ja kahetsused, need on nende hetkede juures häirivad, kuid on ka teisi mõttesid ja unenägusid mida nähtud olles ärkvel, ning mõnigi kord on saanud neil tundidel hoida oma meeleolu ülal heas vestluses. Õigupoolest leidub mul mitmeid häid mälestusi, mis seostuvad just ööga ja ainult ööga. On olnud hetki mil öö on võtnud mind mu embusesse, säästes mind mõtetest, mida olen soovinud vältida või andnud ilmutusei, mis on äratanud midagi minus, on saanud teha asju mis siiani püsivad hea mälestusena jne. Võin olla sündinud keskpäeval, kuid kesköö on see, mis mind paratamatult rohkem lummab. Olen ööolend, kes leiab päeva petliku ning öö tõelisena. Ning olen seda varemgi rääkinud.
Talv sureb ning kevad haarab võimu, kord lahkub ka tema et anda teed suvele. Peaks hakkama tegema oma uurimustööd, kuid miski sees ei lase seda veel tegema hakata, ilmselt laiskus. Mul on aega, kuid ehk mitte piisavalt. Aeg on suhteline, kuid ta pole illusioon nagu mõned arvavad, lihtsalt meie mõistused sõltuvad temast, annavad talle meile mõistetava vormi. Kui palju meie elust on suhtelije, kui palju kindel, kui palju meie meelte looming või kui paljus ellest ehtne, see on hea küsimus, millele ma vastust ei leia ning hetkel ma seda vastust ei otsigi. Ei taskufilosoof magab hetkel, lastes teistel tema eest vaielda.
Suurel Rassil on õigus, asjade mõistmine tekitab masendust, kinniolekut selle vahel kust me tulime ja kuhu me minna üritame. Näha maailma ja seda mõista võib viia valgustuseni, eelarvamuste ja väikluse kadumiseni, kuid on ka võimalik kaotada palju olulist, selle käigus ka tahtejõud, soov või suutlikus midagi teha ning ehk pole ka midagi imestada kui selle käigus ükskõiksus end hinge seab. Pean tunnistama et ihkan seisu kus pole tundesi, vaid lihtsalt külm ja selge mõistus, kuid samas oleks see ka ilmselt tühi olek ning taaskordne võimalus kaotada tahtejõud, tulemuseks oleks ehk ilmselt hoolimatus ja ükskõiksus, elav viirastus olemine. Ja mina olen ehk piisavalt sassis omadega, et mõista neid fakte, kuid ikkagi ihata seda seisu. Miks?
Pikk lugu. Eks see kõik ole Ketser olemise hind...
Kell on kaks ja peaksin kell kuus tõusma, kuid lihtsalt pole soovi magada, veel mitte. Mõtted liiguvad järjekordse allnighteri peale. Saan ilmselt sõimata, kuid ega siin just erilist vahet pole. Nagunii pole hommikut ilma lärmita, nii et elan tõenäoliselt üle selle ilmselt leitakse lühikese ajaga midagi muud millega pinda käia. Kasvõi taas see, et kaua ma nii võin või miks ma jälle sellises tujus olen. Paratamatus lihtsalt, vahepeal õnnetub natukenegi kodus ka mõistlikult rääkida. Ning kui räägitakse sellest, et ma võiksin rohke olal nagui teised ja normaalne, siis kordaks ütluist, ma pole lammas ega kavatse lambaks hakata. Ei viitsi seda lihtsalt enam rohkem kommenteerida, ega soovi ka hetkel rohkem mõtiskleda...
Ketser, varem tuntud ka kui Ghostwizard või Sardren.
Faun - Egil Saga
Öö, vaikus ja rahu ning ohtrates kogustes metalmuusikat ja unetust. Varemgi olnud sellised õhtuid ning need on suutnud öödeks üle minna. Mõtted, hirmud ja kahetsused, need on nende hetkede juures häirivad, kuid on ka teisi mõttesid ja unenägusid mida nähtud olles ärkvel, ning mõnigi kord on saanud neil tundidel hoida oma meeleolu ülal heas vestluses. Õigupoolest leidub mul mitmeid häid mälestusi, mis seostuvad just ööga ja ainult ööga. On olnud hetki mil öö on võtnud mind mu embusesse, säästes mind mõtetest, mida olen soovinud vältida või andnud ilmutusei, mis on äratanud midagi minus, on saanud teha asju mis siiani püsivad hea mälestusena jne. Võin olla sündinud keskpäeval, kuid kesköö on see, mis mind paratamatult rohkem lummab. Olen ööolend, kes leiab päeva petliku ning öö tõelisena. Ning olen seda varemgi rääkinud.
Talv sureb ning kevad haarab võimu, kord lahkub ka tema et anda teed suvele. Peaks hakkama tegema oma uurimustööd, kuid miski sees ei lase seda veel tegema hakata, ilmselt laiskus. Mul on aega, kuid ehk mitte piisavalt. Aeg on suhteline, kuid ta pole illusioon nagu mõned arvavad, lihtsalt meie mõistused sõltuvad temast, annavad talle meile mõistetava vormi. Kui palju meie elust on suhtelije, kui palju kindel, kui palju meie meelte looming või kui paljus ellest ehtne, see on hea küsimus, millele ma vastust ei leia ning hetkel ma seda vastust ei otsigi. Ei taskufilosoof magab hetkel, lastes teistel tema eest vaielda.
Suurel Rassil on õigus, asjade mõistmine tekitab masendust, kinniolekut selle vahel kust me tulime ja kuhu me minna üritame. Näha maailma ja seda mõista võib viia valgustuseni, eelarvamuste ja väikluse kadumiseni, kuid on ka võimalik kaotada palju olulist, selle käigus ka tahtejõud, soov või suutlikus midagi teha ning ehk pole ka midagi imestada kui selle käigus ükskõiksus end hinge seab. Pean tunnistama et ihkan seisu kus pole tundesi, vaid lihtsalt külm ja selge mõistus, kuid samas oleks see ka ilmselt tühi olek ning taaskordne võimalus kaotada tahtejõud, tulemuseks oleks ehk ilmselt hoolimatus ja ükskõiksus, elav viirastus olemine. Ja mina olen ehk piisavalt sassis omadega, et mõista neid fakte, kuid ikkagi ihata seda seisu. Miks?
Pikk lugu. Eks see kõik ole Ketser olemise hind...
Kell on kaks ja peaksin kell kuus tõusma, kuid lihtsalt pole soovi magada, veel mitte. Mõtted liiguvad järjekordse allnighteri peale. Saan ilmselt sõimata, kuid ega siin just erilist vahet pole. Nagunii pole hommikut ilma lärmita, nii et elan tõenäoliselt üle selle ilmselt leitakse lühikese ajaga midagi muud millega pinda käia. Kasvõi taas see, et kaua ma nii võin või miks ma jälle sellises tujus olen. Paratamatus lihtsalt, vahepeal õnnetub natukenegi kodus ka mõistlikult rääkida. Ning kui räägitakse sellest, et ma võiksin rohke olal nagui teised ja normaalne, siis kordaks ütluist, ma pole lammas ega kavatse lambaks hakata. Ei viitsi seda lihtsalt enam rohkem kommenteerida, ega soovi ka hetkel rohkem mõtiskleda...
Ketser, varem tuntud ka kui Ghostwizard või Sardren.
Faun - Egil Saga
esmaspäev, märts 05, 2007
Õhtutest
Sirenia - Euphoria
Ketser olemisel on oma hind ning kõik tõestab seda... kuid selle arutluse jätan ma parema meelega mõneks teiseks korraks.
Praegu natukeseks kodus ja tõdemas et möödunud nädal oli võrdlemisi talutav. Kaks drägonit ning lisaks ka see mida ise tegin... üle hulga aja sai taas midagi tehtud ja noh, ehk vaatab mis seal edasi saab, seal kus ise PC olin... ütleme et ühel mängul läks paremini kui teisel. Kolmapäeva õhtu oli ka meeldiv, kuid lihtsalt mõned uudised tol õhtul varjutasid pisut seda meeldivust, kuid siiski... nagu Ivell ütles, et hetked mis võiksid kesta. Indeed... Rutsil sai ka käidud kuid seekord, lihtsalt, mul olid omad põhjused, mispärast mul seal vaikselt kõik asjad üle viskama hakkasid nii, et üritusest sai mingi hetke peale minu jaoks lihtsalt üks hägu... kuid tol õhtul sai niimõnestki asjast räägitud kui ka mõistetud midagi.
Sai Memories of Ice läbi loetud, omajagu Whiskeyjackist ja teistestki langenud Bridgeburneritest, omapärased tegelased nad kõik, kuid siiski, lemmikuimad neist pääsesid. Kaks küll seetõttu et neid polnud selle raamatu sündmustikus kohal ning Quick Ben on paras Munchkin ja Paran ka suhteliselt (ning ta taipas esimese ligidale hoida :P) Omajagu tulemusi ja lahendusi pakkus antud lugu, mis saab edasi, selle teada saamisega läheb aega, sest järgmine osa... House of Chains paari lähima kuu eelarvesse tõenäoliselt ei kuulu.
Püsi varjudes, sest valgus võib teha haiget, seda laususin ma kord ning ehk hakkan ma veel selle järgi ka taas elama.
Tristania - Deadlocked
Ketser olemisel on oma hind ning kõik tõestab seda... kuid selle arutluse jätan ma parema meelega mõneks teiseks korraks.
Praegu natukeseks kodus ja tõdemas et möödunud nädal oli võrdlemisi talutav. Kaks drägonit ning lisaks ka see mida ise tegin... üle hulga aja sai taas midagi tehtud ja noh, ehk vaatab mis seal edasi saab, seal kus ise PC olin... ütleme et ühel mängul läks paremini kui teisel. Kolmapäeva õhtu oli ka meeldiv, kuid lihtsalt mõned uudised tol õhtul varjutasid pisut seda meeldivust, kuid siiski... nagu Ivell ütles, et hetked mis võiksid kesta. Indeed... Rutsil sai ka käidud kuid seekord, lihtsalt, mul olid omad põhjused, mispärast mul seal vaikselt kõik asjad üle viskama hakkasid nii, et üritusest sai mingi hetke peale minu jaoks lihtsalt üks hägu... kuid tol õhtul sai niimõnestki asjast räägitud kui ka mõistetud midagi.
Sai Memories of Ice läbi loetud, omajagu Whiskeyjackist ja teistestki langenud Bridgeburneritest, omapärased tegelased nad kõik, kuid siiski, lemmikuimad neist pääsesid. Kaks küll seetõttu et neid polnud selle raamatu sündmustikus kohal ning Quick Ben on paras Munchkin ja Paran ka suhteliselt (ning ta taipas esimese ligidale hoida :P) Omajagu tulemusi ja lahendusi pakkus antud lugu, mis saab edasi, selle teada saamisega läheb aega, sest järgmine osa... House of Chains paari lähima kuu eelarvesse tõenäoliselt ei kuulu.
Püsi varjudes, sest valgus võib teha haiget, seda laususin ma kord ning ehk hakkan ma veel selle järgi ka taas elama.
Tristania - Deadlocked
Tellimine:
Postitused (Atom)