Muudmoodi seda vist kutsuda ei saa...
Meenub eelmise aasta märtsi lõpp, siis oli soe. Aga jah, meie kalli kodumaa kliima on juba selline. Aastaaeg määratakse d4 viskamisega. Kuid reeglipära kipub siiski olema, et alati püüab talv veel oma viimase võimaluse saada... veel paar päeva võimutseda, enne kui ta kevadele alla vannub.
Sain yoshy vana pilli kätte, nüüd on ühikas ka arvutivõimalus olemas. Ta võib küll vana olla, kuid ajab siiski asja ära. Raamatud said ka plaatidelt peale. Nii et charriehitmiseks ei pea enam plaatidega raamatukokku ronima. Mingite kõlarite leidmine poleks ka paha mõte.
Eilne õhtu möödus suuremalt jaolt linnapeal... alustades undergroundist ja lõpetades zavviga. Seltskond oli hea. Diplomacy õlle jaoks oli omapärane.
*Väsinud*
laupäev, märts 29, 2008
kolmapäev, märts 26, 2008
Seiklemised lumega
Niisiis... ei saanud tund aega lebo... sai ehk maksimaalselt 40 min. Ja siis otsustas lõbu alles alata. Ja seda et vanamehe auto jäi kahes kohas piisava edukusega lumme kinni ja teisel korral sisaldas see seda, et pidin emaga Sadala peatusesse minema. Aga meie reeglisüsteem on kahtlane, vahepeal laseb ta teha millegi meenutamist inti, vahepeal wisdomi pealt ja wis on mu dumb stat. Paika pidas mu algne oletus, kuid käitusin järgnenud oletuse järgi. Ehk mu mälu failis ja tuleva bussi asemel polnud midagi. Kuramuse Jõgeva ja tema kahtlased bussiliinid. Ja kuramuse wisdom.
Sõimu ja külmetamisega asi jätkus, kuni saime mingi ema tuttavaga Kantkülla, sealt tekkis talle võimalus autoga Jõgevale saada. Aga autos oli juba omajagu rahvast aka mulle ruumi ei jätkunud. Ja teine buss ei kavatsenudki kantkülla jõuda (kas oli juba varem ära läinud või polnud tulnudki) ja jäin lihtsalt bussikasse. Nüüd otsustas olukord lasta hakata tegema int checki. Mis andis mulle kaks optsiooni: a) ma ootan ära vanamehe, kes on kindlasti saastas tujus ja hakkab mind norima või b) ma hääletan. Pean tõdema et mulle kuhugi järgi tuleva vanamehe ja tema saasta tujuga on mul rohkem kogemusi kui viimasega. Int vihjas et säästan või vähemasti variandiga b aega, säästan närve ning ehk jõuan veel normaalse ajaga jõgeva.
Mu taktika kandis edu ja täring otsustas mitte bitchida. Esimene auto võttis mind peale ja sain isegi enne oma ema Jõgevale. Vedamine. Siis otsustas nali jätkata sellega, et kiirrong tegutses hilinemisega. Millal ta üldse Jõgevale jõudis seda ma ei tea, sest jooksin Tartu bussi peale.
Ca 10. 40 olin Tartus. Loengusse olin juba nagunii lootusetult hiljaks jäänud.
Sõimu ja külmetamisega asi jätkus, kuni saime mingi ema tuttavaga Kantkülla, sealt tekkis talle võimalus autoga Jõgevale saada. Aga autos oli juba omajagu rahvast aka mulle ruumi ei jätkunud. Ja teine buss ei kavatsenudki kantkülla jõuda (kas oli juba varem ära läinud või polnud tulnudki) ja jäin lihtsalt bussikasse. Nüüd otsustas olukord lasta hakata tegema int checki. Mis andis mulle kaks optsiooni: a) ma ootan ära vanamehe, kes on kindlasti saastas tujus ja hakkab mind norima või b) ma hääletan. Pean tõdema et mulle kuhugi järgi tuleva vanamehe ja tema saasta tujuga on mul rohkem kogemusi kui viimasega. Int vihjas et säästan või vähemasti variandiga b aega, säästan närve ning ehk jõuan veel normaalse ajaga jõgeva.
Mu taktika kandis edu ja täring otsustas mitte bitchida. Esimene auto võttis mind peale ja sain isegi enne oma ema Jõgevale. Vedamine. Siis otsustas nali jätkata sellega, et kiirrong tegutses hilinemisega. Millal ta üldse Jõgevale jõudis seda ma ei tea, sest jooksin Tartu bussi peale.
Ca 10. 40 olin Tartus. Loengusse olin juba nagunii lootusetult hiljaks jäänud.
Jätkame mõttetute postidega
Väljas on praegu tõenäoliselt rohkem lund kui terve talve jooksul kokku. Sellega koos on teeolud teada ja väljasõit kodust nihkunud. Kodused temperatuuriolud mul suurt ei muutunud. Ikka külm.
Täna siis tagasi Tartusse ja ilmselt taas nädalavahetuseni või isegi selle lõpuni välja. Tühja postitamisest, hakkan Revenge of The Sithi vaatama. Pea tund aega veel mittemidagi teha...
Täna siis tagasi Tartusse ja ilmselt taas nädalavahetuseni või isegi selle lõpuni välja. Tühja postitamisest, hakkan Revenge of The Sithi vaatama. Pea tund aega veel mittemidagi teha...
teisipäev, märts 25, 2008
Peaks olema nagu 200. postitus. Tegelt on mul sellest suva ja liigun asja juurde edasi.
Laupäev ja pühapäev siis sai taas linnas oldud. Õigupoolest rassi mängu ei saanud, jäi ära. Pigem sai lihtsalt mõndade inimestega koos chillitud. Goblin, Hanna, Zelor ja Anna. Hannat sai viimati suvel näha, Zelorit... ma ei olegi enam kindel millal viimati. Fun oli omajagu, kuigi isiklikult olin passiivsevõitu ja omajagu failisin suhtlemises. India filmilõike ei kommenteeri. Lumesõda oli fun... ausaltöeldes, polegi ma varem vist lumesõda pidades hästi tundnud, negatiivsed elamused harilikult nendega. Aga jah, seekord oli lumesõda lõbus. Lõpuks siiski läksin, väsimus tuli millegipärast peale ja noh, miski sisimas hakkas üksinduse järgi ihkama.
Edasi polegi nagu midagi teinud. Pühapäeva õhtul nägin Zeli ja Hannat veel korra, kui rongiga Jõgevale sõitsin ja sealt edasi on olnud juba kodu ja arvuti. Lineage 2... lvl 40 Dark Wizard, üritamas nüüd juba Spellhowleri peale jõuda. Ainuke jama on selles et mingi teema mis Spybotiga tekkid, bitchib nüüd kas Lineage2 või clientiga. Kuidagi kahtlane on see jama ka, kuid noh, uurime ja puurime, ehk saab selgust.
Kui ma seenädal ka ei saa Yoshy poolt arvutit toodud, siis lähen ma hulluks.
Laupäev ja pühapäev siis sai taas linnas oldud. Õigupoolest rassi mängu ei saanud, jäi ära. Pigem sai lihtsalt mõndade inimestega koos chillitud. Goblin, Hanna, Zelor ja Anna. Hannat sai viimati suvel näha, Zelorit... ma ei olegi enam kindel millal viimati. Fun oli omajagu, kuigi isiklikult olin passiivsevõitu ja omajagu failisin suhtlemises. India filmilõike ei kommenteeri. Lumesõda oli fun... ausaltöeldes, polegi ma varem vist lumesõda pidades hästi tundnud, negatiivsed elamused harilikult nendega. Aga jah, seekord oli lumesõda lõbus. Lõpuks siiski läksin, väsimus tuli millegipärast peale ja noh, miski sisimas hakkas üksinduse järgi ihkama.
Edasi polegi nagu midagi teinud. Pühapäeva õhtul nägin Zeli ja Hannat veel korra, kui rongiga Jõgevale sõitsin ja sealt edasi on olnud juba kodu ja arvuti. Lineage 2... lvl 40 Dark Wizard, üritamas nüüd juba Spellhowleri peale jõuda. Ainuke jama on selles et mingi teema mis Spybotiga tekkid, bitchib nüüd kas Lineage2 või clientiga. Kuidagi kahtlane on see jama ka, kuid noh, uurime ja puurime, ehk saab selgust.
Kui ma seenädal ka ei saa Yoshy poolt arvutit toodud, siis lähen ma hulluks.
reede, märts 21, 2008
Kas see väärib pealkirja?
Kui järgmise mängu üle arutlemine välja jätta siis linnaskäik oli suhteliselt sisutu. Kodu ja Lineage 2... vahele ka natuke Soulstormi. Suht muud hetkel küll ei viitsi. Tegelt maaletulek oli üldse halb variant, kuid noh siin on arvuti. Kuid jah, seesama külake ja siis veel pere... võibolla, lihtsalt ühikas terve päeva maha magamine polekski nii halb variant olnud. Soojem ka arvestades mu koduseid temperatuuriolusid mis on ilmselt madalamad kui väljas. Jei... ma ei teagi millele...
Raamatutest hetkel käsil Raimond E. Feist: Flight of The Night Hawks, suht mõnus peab tõdema. Peale seda kui mingil hetkel raha peaks jälle olema siis läheb ostmisele Eriksoni Midnight Tides või kui olemas on... võib ka juhtuda et Night Hawksi järg.. Või panen piisavalt palju kõrvale selle õnnetu uue keebi jaoks... dunno, millal mõnda mängu üldse tuleb, kuhu mul kindel soov minna on. Järgmistel saatuise radadel mingit kahtlast NPCd ma ilmslet seekord ei mängi... kui see just mörvarlik hääleke kellegi peas pole :P Aga jah rahvas, ärge muretsege, Saatuse Rajad III: Mis iganes selle nimi saab olema tuleb ja siis kui juba ilmad soojad on.
Anime vaatamisest niipalju, et üritasinb vaadata Negimat. Kuigi seal paistis ühtteist huvitavat, ei ole ma kindel kui palju mentaalset dämmi ma suudan taluda, sest iga osa suudab seda kas vähemal või rohkemal määral tekitada, ja ma vist jõudsin viienda osani. Vähemasti poel see muidugi niipalju dämmi kui Excel Saga esimene osa, kuid siiski... ei tea, satun suht harva anime otsa mille kas vaatan või suudan lõpuni vaadata. Ühed või teised põhjused. Ma ei tea, tahaks vaadata midagi modernset, lisades juurde urban fantasy, natuke horrorit ja ehk midagi veel, ilmselt karmid relvad ning valge fosforiga laskemoon. Tegelt minu hiljutine unenägu millest kirjutasin, oleks ilmselt hea inspiratsiooniallikas.
For Grim Shado and his tripple wand claws extending.
Päike on otsustanud välja ilmuda ja ilmselt jätkan nüüd millegi mõttekamaga kui blogi kirjutamine.
Raamatutest hetkel käsil Raimond E. Feist: Flight of The Night Hawks, suht mõnus peab tõdema. Peale seda kui mingil hetkel raha peaks jälle olema siis läheb ostmisele Eriksoni Midnight Tides või kui olemas on... võib ka juhtuda et Night Hawksi järg.. Või panen piisavalt palju kõrvale selle õnnetu uue keebi jaoks... dunno, millal mõnda mängu üldse tuleb, kuhu mul kindel soov minna on. Järgmistel saatuise radadel mingit kahtlast NPCd ma ilmslet seekord ei mängi... kui see just mörvarlik hääleke kellegi peas pole :P Aga jah rahvas, ärge muretsege, Saatuse Rajad III: Mis iganes selle nimi saab olema tuleb ja siis kui juba ilmad soojad on.
Anime vaatamisest niipalju, et üritasinb vaadata Negimat. Kuigi seal paistis ühtteist huvitavat, ei ole ma kindel kui palju mentaalset dämmi ma suudan taluda, sest iga osa suudab seda kas vähemal või rohkemal määral tekitada, ja ma vist jõudsin viienda osani. Vähemasti poel see muidugi niipalju dämmi kui Excel Saga esimene osa, kuid siiski... ei tea, satun suht harva anime otsa mille kas vaatan või suudan lõpuni vaadata. Ühed või teised põhjused. Ma ei tea, tahaks vaadata midagi modernset, lisades juurde urban fantasy, natuke horrorit ja ehk midagi veel, ilmselt karmid relvad ning valge fosforiga laskemoon. Tegelt minu hiljutine unenägu millest kirjutasin, oleks ilmselt hea inspiratsiooniallikas.
For Grim Shado and his tripple wand claws extending.
Päike on otsustanud välja ilmuda ja ilmselt jätkan nüüd millegi mõttekamaga kui blogi kirjutamine.
teisipäev, märts 18, 2008
Weekends
Reede õhtu suutis taas oma tiivul mind Zavoodi visata... õigupoolest algas see suht sellega, et sattusin linnas uidates kokku V. Rassi, Aurini, Arno ja Hediga ja nii sai siis seal maandutud. Arno ja Hedi lahkusid, kuid meie jätkasime Zavoodis viibimist ja... kurb öelda, taaskord sisustasid õhtud Heinekeniringid, siis jõudis sinna Martin, siis korjasin ma teisest lauast meile Drägoni seltskonda... ja mingil hetkel ilmus kohale ka Oll ning viimane ja enne äraminekut oli S. Rass. Well, lõbus õhtu oli... ja teemadest suutis ühel või teisel põhjusel ka Dark Crusade läbi käia.... ja Lineage II samuti... viimase puhul oli tunne et jah... MMORPG maad on minu nolife avastustes siiski veel vähe puudutatud... Mingi aeg sai lahkutud ja läbi linna kõnnitud.
Laupäeva hommik.
Well... laupäeval oli Faerun. Pean nüüd tõdema, et asja paar tundi varem alustamine ja mulle selle mainimata jätmine tingisid antud faktist teada saades mulle läbi linna jooksu, Ihastega tutvumise (buss nr. 14) ja külmetumise. Mäng oli omapärane ja peab tõdema üht, faili ja õnnestumise vaheline piir on kohati õhkõrn... Poleks pidanud seda kuramuse tsikki minema laskma... tegelase põhimõtted ja 50/50 seis võitluses... ohwell sinna neetud kantsiasja oleks ilmselt nagunii sattunud.
3e (mõeldud siis mõlemat) Eq sõltuvus otsustas mulle hakata rohkem kui varem pinda käima. Lihtsalt, mõned tegurid antud combatis näitasid seda, nagu juba priidu mänguski olin hakanud kogema. Kõrgematel levelitel on casteril võimalus olla keegi... ka ilma selleta et peaks end boostima hunniku esemetega, kuigi eks tallegi kulub tavaaarihunnik ära. Ja noh, potionivaru kulus ühele lahingule... mulle küll meeldib praegune süsteem, kuid mitte kõik selles...
Pühapäev oli külmetuse olemasolu tunnistamine ja kojusõit.
Laupäeva hommik.
Well... laupäeval oli Faerun. Pean nüüd tõdema, et asja paar tundi varem alustamine ja mulle selle mainimata jätmine tingisid antud faktist teada saades mulle läbi linna jooksu, Ihastega tutvumise (buss nr. 14) ja külmetumise. Mäng oli omapärane ja peab tõdema üht, faili ja õnnestumise vaheline piir on kohati õhkõrn... Poleks pidanud seda kuramuse tsikki minema laskma... tegelase põhimõtted ja 50/50 seis võitluses... ohwell sinna neetud kantsiasja oleks ilmselt nagunii sattunud.
3e (mõeldud siis mõlemat) Eq sõltuvus otsustas mulle hakata rohkem kui varem pinda käima. Lihtsalt, mõned tegurid antud combatis näitasid seda, nagu juba priidu mänguski olin hakanud kogema. Kõrgematel levelitel on casteril võimalus olla keegi... ka ilma selleta et peaks end boostima hunniku esemetega, kuigi eks tallegi kulub tavaaarihunnik ära. Ja noh, potionivaru kulus ühele lahingule... mulle küll meeldib praegune süsteem, kuid mitte kõik selles...
Pühapäev oli külmetuse olemasolu tunnistamine ja kojusõit.
reede, märts 14, 2008
Veidrad uned ja muu
Weird aga ka mõnevõrra mõnus unenägu oli. Ütleme et see sisaldas midagi suht paljut, sisaldas küberpunki, animet, d20 modernit, shadowrunni, tsipake warhammer 40k, larpi /kohati olid hetkd nö larbilikud) ja veel ühtteist. Mingi ajani on teema hägune, oli vist mingi chill tuttava rahvaga ja muud tegemised, aga siis algas see unenägu või läks asi sellele üle:
Oli Tartu ja mingi teise linna segu ning asi läks vähem Tartumaks. Olin just kusagilt tulnud kuhumind otseselt ei soovitud, kaudselt ka mitte. Olid segased ajad ja olin relvastatud. Püstol oli midagi desert eagle laadset. Igastahes kohtasin kahte pätti, kellede jutust oli ilmselge et nad huvituvad mu rahast, väärisesemetest ja mobiilist. Üks neist tõmbas välja relva, kuid üksnes selleks, et see andis mulle õiguse tõmmata välja oma relv ja neid mõlemaid laskudega õnnnistada. Peale seda liikusin ma mööda tänavat edasi... see meenutas oli oli mingi variatsioon rüütli tänavast ja seal liikus ka paar olendit kelle ära tundsin ja parema meelega vältisin. Mäletan et unes lugesin ma neid maskeeritud necroniteks ja nad otsisid midagi. Vältisin neid.
Mingi hetk sattusin kokku mingisuguse politseiuurija ja veel mingite tüüpidega ning siis tuli veel kaks pätti. Kes olid kummalisel kombel samad pätid või äärmiselt nende moodi ja hakkasid meiega sedasama juttu ajama. Otsustasin ennetada. Tõmbasin välja oma püstoli ja lasin... ainult et avastada salve tühjus. Algas tulevahetus, mille kuulid olid veidral kombel a la springerpüstolitel. Well, mind päästis korduvalt võlutuvis, mida ma korduvalt peale spämmisin, ajades pätte segadusse miks nad mule peale ei saa. Pagesin siis läbi kuulirahe. Kusagil nurgataga lükkasin endale nähtamatuse peale ja tegin pääte ja haavatuid sisaldavale alale ringi peale, ma ei riskeerinud ründamisega nähtamatust tühistada ja siis möödudes mainisin uurijale et lahkun ja ehk püüan abivägegi kutsuda.
Edasine oli hägu, olin vähem mina ise ja rohkem kas mingi alter ego või tegelane keda ma tahaks modernism või shadowrunis mängida. Oli mingi hägune jama, kus otsustati linnaväravad lahti teha? Siis ka mingi küberneetiline jääaegne imetaja kes oldi alistatud. Igastahes viskas mu minategelasel sellest üle ja ma kas lihtsalt jalutasin või [hägune]teleportreerusin[/hägune] paika mis oli ekvilent mu maakodule ja siis ühes korteris isikule, kes oli mu ema (ekvilent) mainisin natuek linnas toimuvast, ja kes vingus et maal poel ka nema turvaline. Mina aga jäin olukorra üle järgi mõtlema, samas kui sinna veel kaks mingit tuttavat sisse sadasid. Siis oli kusagil sedel ju oskustest ja maagiast. Siis see lõppes kinda filmilikult, näidates hulka ärvavaid küborgidest mammuteid ja sabertoothe ning et see kõik oli kõgest algus. Siis näitas kahe kas mingi objekti või mammutikuju (hägune) vahel olevat objekti, mis oli stargate ja siis oli unenäo nö lõptseen kus mingu kallal järje teemal tuttav isik vaidles, et kui labane ja fanservice oli.
Kinda lahe uni oli, andis isegi inspiratsiooni paariks ideeks. Leidsin ka paar asja mis mu hetkelukorrale vihjavad ja mitte ainult larpinäljale. Kuid see selleks...
---
Mängisin eile dägonit, seekordne Priidu mäng oli rahumeelsem eelmiselt sessioonist, palju vähem hullumeelsem ka. Kahju ainult et Sauroni tegelane surma sai... elu on bitch ja crititabel samuti. Kardan et temast saab sama samasugune väärtuslik ressurss nagu peapreestri zombi, kuid isiklikult eelistaks seda segast päkat ikka elavana.
Soulstorm rokib.
Oli Tartu ja mingi teise linna segu ning asi läks vähem Tartumaks. Olin just kusagilt tulnud kuhumind otseselt ei soovitud, kaudselt ka mitte. Olid segased ajad ja olin relvastatud. Püstol oli midagi desert eagle laadset. Igastahes kohtasin kahte pätti, kellede jutust oli ilmselge et nad huvituvad mu rahast, väärisesemetest ja mobiilist. Üks neist tõmbas välja relva, kuid üksnes selleks, et see andis mulle õiguse tõmmata välja oma relv ja neid mõlemaid laskudega õnnnistada. Peale seda liikusin ma mööda tänavat edasi... see meenutas oli oli mingi variatsioon rüütli tänavast ja seal liikus ka paar olendit kelle ära tundsin ja parema meelega vältisin. Mäletan et unes lugesin ma neid maskeeritud necroniteks ja nad otsisid midagi. Vältisin neid.
Mingi hetk sattusin kokku mingisuguse politseiuurija ja veel mingite tüüpidega ning siis tuli veel kaks pätti. Kes olid kummalisel kombel samad pätid või äärmiselt nende moodi ja hakkasid meiega sedasama juttu ajama. Otsustasin ennetada. Tõmbasin välja oma püstoli ja lasin... ainult et avastada salve tühjus. Algas tulevahetus, mille kuulid olid veidral kombel a la springerpüstolitel. Well, mind päästis korduvalt võlutuvis, mida ma korduvalt peale spämmisin, ajades pätte segadusse miks nad mule peale ei saa. Pagesin siis läbi kuulirahe. Kusagil nurgataga lükkasin endale nähtamatuse peale ja tegin pääte ja haavatuid sisaldavale alale ringi peale, ma ei riskeerinud ründamisega nähtamatust tühistada ja siis möödudes mainisin uurijale et lahkun ja ehk püüan abivägegi kutsuda.
Edasine oli hägu, olin vähem mina ise ja rohkem kas mingi alter ego või tegelane keda ma tahaks modernism või shadowrunis mängida. Oli mingi hägune jama, kus otsustati linnaväravad lahti teha? Siis ka mingi küberneetiline jääaegne imetaja kes oldi alistatud. Igastahes viskas mu minategelasel sellest üle ja ma kas lihtsalt jalutasin või [hägune]teleportreerusin[/hägune] paika mis oli ekvilent mu maakodule ja siis ühes korteris isikule, kes oli mu ema (ekvilent) mainisin natuek linnas toimuvast, ja kes vingus et maal poel ka nema turvaline. Mina aga jäin olukorra üle järgi mõtlema, samas kui sinna veel kaks mingit tuttavat sisse sadasid. Siis oli kusagil sedel ju oskustest ja maagiast. Siis see lõppes kinda filmilikult, näidates hulka ärvavaid küborgidest mammuteid ja sabertoothe ning et see kõik oli kõgest algus. Siis näitas kahe kas mingi objekti või mammutikuju (hägune) vahel olevat objekti, mis oli stargate ja siis oli unenäo nö lõptseen kus mingu kallal järje teemal tuttav isik vaidles, et kui labane ja fanservice oli.
Kinda lahe uni oli, andis isegi inspiratsiooni paariks ideeks. Leidsin ka paar asja mis mu hetkelukorrale vihjavad ja mitte ainult larpinäljale. Kuid see selleks...
---
Mängisin eile dägonit, seekordne Priidu mäng oli rahumeelsem eelmiselt sessioonist, palju vähem hullumeelsem ka. Kahju ainult et Sauroni tegelane surma sai... elu on bitch ja crititabel samuti. Kardan et temast saab sama samasugune väärtuslik ressurss nagu peapreestri zombi, kuid isiklikult eelistaks seda segast päkat ikka elavana.
Soulstorm rokib.
teisipäev, märts 11, 2008
Drägon, Rassi sünna ja Taas arsti juures
Läks väheke aega, kuid lõpuks taas postitamas...
Sai siis neljapäeva õhtul drägonit mängitud. Snow elf swordsage2/fighter1 on edukas, kui täringud bitchida ei otsusta. Igastahes mäng otsustas pöörane olla, detailidel enam hetkel peatuda ei viitsi. Ütleme lihtsalt nii, et templid jäid lihtsalt meile tee peale... ette..
Reede tõi mõnusa, kuid taaskord kalli (mulle kalli) õhtu Zavoodis. Õnneks ei kordunud mõned varasemad laadsed kogemused. Heineken ei harmoneeru hommikuga.
Rassi sünnipäev algas hästi. Oli seltskonda, oli toitu, oli jooki... kuid mingist hetkest ma lihtsalt ei jaksanud ja siis otsustas mingi osa minust emoks hakata. Edaspidi mul tuju kukkus ja kukkus. Nii et viimaks otsustasin lahkuda. Isiklik fail, ei miskit muud. Aga muidu oli fun. Eriti veel see kuidas sünnipäeva keskseks teemaks kippus olema Dark Crusade... tõprad, te tekitasite mulle tagasi tahtmise seda mängida.
Well.. ma olen nõrk
Igastahes, esmaspäev oli taas arst. Nüüd siis lõpuks sain arsti juurde, kes võttis asja tunduvalt lühemalt kui perearst kokku ja saatis edasist ravi saama... aprillikuu kolmapäevad siis harjutused ja teab mis veel. Kokku kulus arstile ca 10 min... ehk siis peale seda vantsisin jala rongikasse ja sõitsin maale.
Kodus sai juba nädalavahetusel Soulstormi demo tõmmatud. Dark Eldar on iseenesest huvitav faction, muidu aga ei oska öelda. Et asja hinnata saaks oleks täisversiooni tarvis. Sisters of Battle tundub kahtlase osapoolena. Niipalju kui asja uurida paarist allikast jõudnud olen... usuhullud psühhotsikid, kelle kõrval keskmine imperial komissar või pigem siis chaos cultist suht meeldiva seltskonnana tunduvad.
Perfect World on mõnevõrra üle visanud. Lihtsalt oli asi mida ma pikalt mängida ei viitsinud. Level 10 wing elf archer ja rohkem pole viitsinud jamada... ma ei tea, võiks veel üritada. Teeks ühe magiciani ja siis vaataks kas proovib edasi või mõte. Iseenesest tekitas ülejäänud rahva vestluse kuulamine tahtmise Lineage 2e ära proovida... vaatab. Teeb selle magicianikatse ära ja siis, või ka mitte.
Sai siis neljapäeva õhtul drägonit mängitud. Snow elf swordsage2/fighter1 on edukas, kui täringud bitchida ei otsusta. Igastahes mäng otsustas pöörane olla, detailidel enam hetkel peatuda ei viitsi. Ütleme lihtsalt nii, et templid jäid lihtsalt meile tee peale... ette..
Reede tõi mõnusa, kuid taaskord kalli (mulle kalli) õhtu Zavoodis. Õnneks ei kordunud mõned varasemad laadsed kogemused. Heineken ei harmoneeru hommikuga.
Rassi sünnipäev algas hästi. Oli seltskonda, oli toitu, oli jooki... kuid mingist hetkest ma lihtsalt ei jaksanud ja siis otsustas mingi osa minust emoks hakata. Edaspidi mul tuju kukkus ja kukkus. Nii et viimaks otsustasin lahkuda. Isiklik fail, ei miskit muud. Aga muidu oli fun. Eriti veel see kuidas sünnipäeva keskseks teemaks kippus olema Dark Crusade... tõprad, te tekitasite mulle tagasi tahtmise seda mängida.
Well.. ma olen nõrk
Igastahes, esmaspäev oli taas arst. Nüüd siis lõpuks sain arsti juurde, kes võttis asja tunduvalt lühemalt kui perearst kokku ja saatis edasist ravi saama... aprillikuu kolmapäevad siis harjutused ja teab mis veel. Kokku kulus arstile ca 10 min... ehk siis peale seda vantsisin jala rongikasse ja sõitsin maale.
Kodus sai juba nädalavahetusel Soulstormi demo tõmmatud. Dark Eldar on iseenesest huvitav faction, muidu aga ei oska öelda. Et asja hinnata saaks oleks täisversiooni tarvis. Sisters of Battle tundub kahtlase osapoolena. Niipalju kui asja uurida paarist allikast jõudnud olen... usuhullud psühhotsikid, kelle kõrval keskmine imperial komissar või pigem siis chaos cultist suht meeldiva seltskonnana tunduvad.
Perfect World on mõnevõrra üle visanud. Lihtsalt oli asi mida ma pikalt mängida ei viitsinud. Level 10 wing elf archer ja rohkem pole viitsinud jamada... ma ei tea, võiks veel üritada. Teeks ühe magiciani ja siis vaataks kas proovib edasi või mõte. Iseenesest tekitas ülejäänud rahva vestluse kuulamine tahtmise Lineage 2e ära proovida... vaatab. Teeb selle magicianikatse ära ja siis, või ka mitte.
kolmapäev, märts 05, 2008
teisipäev, märts 04, 2008
Arstilkäik
Nagu juba varem öeldud, mulle ei meeldi eriti arstide juues käia ja mulle ei meeldi ka bürokraatia... omajagu sain ma esmaspäeva jooksul mõlemat.
Tartu jõudnuna helistasin siis, et saada teada mis kell ja mis arsti juurde, kuna need olid mul natuke häguseks muutunud... õigupoolest ainsad asjad milles kindel olin, olid et märtsi esimene esmaspäev ehk siis kolmas ja õhtupoole. Kõnest aga selgus et nad ei leia mind. Pakuti uut aega... 30 aprill ja võtsin selle vastu. Kuid mitte ükski osake minust, eriti selg ei tahtnud olukorraga leppida. Nii et võtsin ette sõidu Maarjamõisa.
Kohapeal siis peale mõningast ootust arvati, et mu rega ei kinnitatud. Igastahes saadeti kohe ühe arsti juurde, et uurida kas keegi saaks minuga tegeleda. Sellest jätkus saaga sellega et pidin sõitma tagasi kesklinna et perearsti juurest uued paberid saada. Sain tunnikese veel ühikas leboda, sest arst oli õhtuses vahetuses. Well... siis arsti juures poolteist tundi ootust ja viimaks uus saatekiri. Kümnendale märtsile. Miks jälle esmaspäev?
See päev tahab et ma teda ilmselt taas vihkama hakkaksin...
Mis puudutab reedeõhtut, siis loen seda isiklikult suureks failiks. Eks asjaosalised teavad.
Tartu jõudnuna helistasin siis, et saada teada mis kell ja mis arsti juurde, kuna need olid mul natuke häguseks muutunud... õigupoolest ainsad asjad milles kindel olin, olid et märtsi esimene esmaspäev ehk siis kolmas ja õhtupoole. Kõnest aga selgus et nad ei leia mind. Pakuti uut aega... 30 aprill ja võtsin selle vastu. Kuid mitte ükski osake minust, eriti selg ei tahtnud olukorraga leppida. Nii et võtsin ette sõidu Maarjamõisa.
Kohapeal siis peale mõningast ootust arvati, et mu rega ei kinnitatud. Igastahes saadeti kohe ühe arsti juurde, et uurida kas keegi saaks minuga tegeleda. Sellest jätkus saaga sellega et pidin sõitma tagasi kesklinna et perearsti juurest uued paberid saada. Sain tunnikese veel ühikas leboda, sest arst oli õhtuses vahetuses. Well... siis arsti juures poolteist tundi ootust ja viimaks uus saatekiri. Kümnendale märtsile. Miks jälle esmaspäev?
See päev tahab et ma teda ilmselt taas vihkama hakkaksin...
Mis puudutab reedeõhtut, siis loen seda isiklikult suureks failiks. Eks asjaosalised teavad.
Tellimine:
Postitused (Atom)