Weekends

Reede õhtu suutis taas oma tiivul mind Zavoodi visata... õigupoolest algas see suht sellega, et sattusin linnas uidates kokku V. Rassi, Aurini, Arno ja Hediga ja nii sai siis seal maandutud. Arno ja Hedi lahkusid, kuid meie jätkasime Zavoodis viibimist ja... kurb öelda, taaskord sisustasid õhtud Heinekeniringid, siis jõudis sinna Martin, siis korjasin ma teisest lauast meile Drägoni seltskonda... ja mingil hetkel ilmus kohale ka Oll ning viimane ja enne äraminekut oli S. Rass. Well, lõbus õhtu oli... ja teemadest suutis ühel või teisel põhjusel ka Dark Crusade läbi käia.... ja Lineage II samuti... viimase puhul oli tunne et jah... MMORPG maad on minu nolife avastustes siiski veel vähe puudutatud... Mingi aeg sai lahkutud ja läbi linna kõnnitud.

Laupäeva hommik.

Well... laupäeval oli Faerun. Pean nüüd tõdema, et asja paar tundi varem alustamine ja mulle selle mainimata jätmine tingisid antud faktist teada saades mulle läbi linna jooksu, Ihastega tutvumise (buss nr. 14) ja külmetumise. Mäng oli omapärane ja peab tõdema üht, faili ja õnnestumise vaheline piir on kohati õhkõrn... Poleks pidanud seda kuramuse tsikki minema laskma... tegelase põhimõtted ja 50/50 seis võitluses... ohwell sinna neetud kantsiasja oleks ilmselt nagunii sattunud.

3e (mõeldud siis mõlemat) Eq sõltuvus otsustas mulle hakata rohkem kui varem pinda käima. Lihtsalt, mõned tegurid antud combatis näitasid seda, nagu juba priidu mänguski olin hakanud kogema. Kõrgematel levelitel on casteril võimalus olla keegi... ka ilma selleta et peaks end boostima hunniku esemetega, kuigi eks tallegi kulub tavaaarihunnik ära. Ja noh, potionivaru kulus ühele lahingule... mulle küll meeldib praegune süsteem, kuid mitte kõik selles...

Pühapäev oli külmetuse olemasolu tunnistamine ja kojusõit.