Uruelu

* Asjad liiguvad omi tuuli mööda. Istun hetkel urus, Ravenlofti raamat süles ja kirjutan omi mõtteid. Viimased päevad on olnud huvitavad, sündis otsus jääda nädalavahetuseks Tartusse ja lihtsalt lõbutseda. Reede õhtul sai alguse uruchill, mis lõppes D&Dna ja sellega, et jäin Urgu ööbima.

* Mäng oli omamoodi kaos, algsele kambale lisanusid ka veel Säre ja Katre, igastahes jah, merd sõitvad viikingpäkkarid, oss-orkid ja pseudodragonitest telepaat-võlurid. Ma ei taha üldjuhul asju absurdi piirimaile ajada, kuid lihtsalt... nalja peab saama ja vähemasti oli mul hea olla.

* Laupäeval sai mööda linna liigeldud ja niisama lõbutsetud. Emajõe äärde tekkis mõneks momendiks täielik rollimängurahva kogunemine, järjest sadas rahvast juurde. Lõpuks meie kamp lahknes veidike. Läksin Daleiosele Krooksu järgi ning istusin seal koos Ivelli, Aurini, Daleiose, Liina, Draugi ja vahepeal ka Balori ja Tralayniga. Siis sai Urgu suundutud ning toimus chill ja laulupidu.

* Nüüd siis Urus chilli jätkamas...

Kolmapäevad

* Taas kolmapäev ja püüan mõelda, et mida tarka ma üleüldse teinud olen. Kirjand läks nagu ta läks, Jüriöö tuli paljuski sellien nagu ma olin aimanud, tõesti on kõrnini VG vs everybody else lahingmängudest. Nojah, oma tegutsemistega olen taaskord vaid pooleldi rahul.. samas surmavalt haige teesklemisega sai vägev etendus antud, hakkas isegi kahju et mu tegelane polnud surmavalt haige... njah kahju neist vaesekestest, kes mind aidata püüdsid. Ja ütleks selle tegelase kohta veel, et kelm on kelm, ära lse kuangi kedagi ennast oma selja taha. Kivi, kiire uimastamine, mõõk kätte ja olingi vabaduses. Jah, perekonna varandus jäi leidmata, siis jäi... Muu oli lihtsalt mööda kassinurmet chillimine. Pimedas oli vähe huvitavam... tihtipeale sai kasutatud taktikat: liigu pimedasse ja kao varjudesse. Mingid tüübid isegi nägid mind linnuse ligi, aga üksik hulgus ei pakkunud vist piisavalt pinget ega ohtu. Njah... thats the rogues way...

* See nädal siis Tudengipäevad ja esmaspäev sai esimest korda sel aastal Pirogovil istutud. See paik on nüüd taaselustunud, lisaks õhtul uruchill ja filmivaatamine. Jah... lõbus oli...

* Homme siis eksam, mille materjale ma püüan läbi vaadata. Taas tuleb üks neid loteriieksameid ja eks vaatab, kuidas küll mul läheb...

Testidest...

TABLE cellPadding=20 align=center>Mystic Theurge
37% Combativeness, 46% Sneakiness, 76% Intellect, 63% Spirituality Brilliant and spiritual! You are a Mystic Theurge!
Score! You have a prestige class. A prestige class can only be taken after you’ve fulfilled certain requirements. This may mean that you’re an exceptionally talented person, but it probably doesn't.
The Mystic Theurge is a combination of a cleric and a mage. They can cast both arcane and divine spells, and are good at both, making them pretty terrifying on the battlefield. They have more raw spellpower than just about any other class.
You're both intelligent and faithful, but not violent or deceitful. I guess that makes you a pretty good person.

My test tracked 4 variables How you compared to other people your age and gender: http://is1.okcupid.com/graphics/0.gif" border=0> http://www.okcupid.com/">%20alt="free%20online%20dating"%20src=" You scored higher than 17% on Combativeness http://is1.okcupid.com/graphics/0.gif" border=0> http://www.okcupid.com/">%20alt="free%20online%20dating"%20src=" You scored higher than 54% on Sneakiness http://is1.okcupid.com/graphics/0.gif" border=0> http://www.okcupid.com/">%20alt="free%20online%20dating"%20src=" You scored higher than 82% on Intellect http://is1.okcupid.com/graphics/0.gif" border=0> http://www.okcupid.com/">%20alt="free%20online%20dating"%20src=" You scored higher than 84% on Spirituality

Link: The RPG Class Test written by MFlowers on OkCupid Free Online Dating, home of the 32-Type Dating Test

Chaotic-Good 66% Good, 70% Chaotic

Plane of Existence: Arborea, "Arvandor, Olympus, Olympian Glades". Notable Inhabitants: Titans & gods of Greek mythology; Eladrin. Examples of Chaotic-Goods (Ethically Chaotic, Morally Good) Tifa Lockheart (FFVII) Captain Kirk Robin Hood Thomas Jefferson Oscar Wilde Peregrin Took Jim Hawkins Austin Powers Walt Whitman Zorro Han Solo The Flash Unwilling to be governed by the laws and desires of any group. Interacts with others on a one-to-one basis and, within such bounds, follows the good ethic of upholding rights. The stereotypical chaotic-good [person] is the white knight who refuses to join any group and goes about on his/her own, doing good. Will keep their word to others of good alignment Would not attack an unarmed foe Will not use poison Will help those in need Prefers to work alone Responds poorly to higher authority Distrustful of organizations Chaotic Good "Beatific" "Rebel" A chaotic good [person] acts as his conscience directs him with little regard for what others expect of him. He is kind and benevolent, a strong individualist hostile to the claims of rules, regulations, and social order. He hates it when people try to intimidate others and tell them what to do. He will actively work to bring down unjust rulers and organizations and to liberate the oppressed. He finds lawful societies distasteful and will avoid them, often living as a nomad or hermit. The best example of a chaotic good [person] is one of the benevolent rogue who steals from the rich and gives to the poor. Chaotic good combines a good heart with a free spirit. Other Alignments and Tendencies (Tendenices are what you would more often sway towards; esp. for Neutrals): 0-39% Good, 0-39% Chaotic: Lawful-Evilhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=20&score1=0&score2=20&score3=0">Lawful-Evil 0-39% Good, 40-60% Chaotic: Neutral-Evilhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=20&score1=50&score2=0&score3=0">Neutral-Evil 0-39% Good, 61-100% Chaotic: Chaotic-Evilhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=20&score1=80&score2=0&score3=0">Chaotic-Evil 40-60% Good, 0-39% Chaotic: Lawful-Neutralhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=50&score1=20&score2=0&score3=0">Lawful-Neutral 40-60% Good, 40-60% Chaotic: True'>http://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=50&score1=50&score2=0&score3=0">True Neutral 40-60% Good, 61-100% Chaotic: Chaotic-Neutralhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=50&score1=80&score2=0&score3=0">Chaotic-Neutral 61-100% Good, 0-39% Chaotic: Lawful-Goodhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=80&score1=20&score2=0&score3=0">Lawful-Good 61-100% Good, 40-60% Chaotic: Neutral-Goodhttp://www.okcupid.com/tests/describescore?testid=5273602979166955622&score0=80&score1=50&score2=0&score3=0">Neutral-Good>

My test tracked 2 variables How you compared to other people your age and gender: http://www.okcupid.com/"> alt="free online dating" src="http://is2.okcupid.com/graphics/0.gif" border=0> Njah.. oli lihtsalt igav...

Urus ja masendumas

Niisiis, laupäeval taas kirjand järgi teha ja ma ei oska midagi... kuidagi liigagi meeldiv tunne. Vihkan ebaõnnestumisi ja püüan seda vältida, kuid jah isegi elementaarne õigekiri on kadumas ja mõttekäigud ka liiga veidrad. Oeh... ei jaksa eriti möödunust rääkida, esmaspäevane krooksus istumine oli ehk midagi mõistlikku...

Larpisõltuvus

Vajan larpi, lihtsalt vajan seda. Tahaks mängida, mängida ja veelkord mängida. Samas jälle kalender pole paljutõotav. Jüriööle küll regasin, kuid pole kindel kas sinna lähen, omad kahtlused ja negatiivne arvamus selle ürituse osas. Kui sinna üleüldse suundun, siis lihtsalt chillima ja pealt vaatama, kuidas natuke aega toimub midagi rahumeelset ning siis algab teh suur ülestõus. Lahinguid vaatab ilmselt niisama pealt, või võtab mõõne piiksu või juhusliku tüübi maha kui vajadus peaks tekkima. tegelt kui leiab mingi põhjuse, või saab piisavalt hea rolli, siis võib ka mõnuga mängida ka. Loodame, et mäng annab selleks võimaluse.

Samas jah, tahaks teada kas Juunior ikka tuleb ning kus ja millal, enam pole sellest mingeidki kuuldusi ega infot olnud. Ootan seda lihtsalt. Diablo kohta öeldi viimati, et suve alguses ja kohtki... Iseasi on ainult kuidas siis sinna Põhja-Kõrvemaale, igastahes kavatsen seal kohal olla. Erien on kalendri andmetel alles augusti lõpp ja tema peale eriti ei mõtle. Mitmete muude mängude osas loodan, et need ikka tulevad. Tahaks suvelgi mängida, kasvõiu natukegi.

Njah, vaja suvel ka järgmine Iidmaa ära teha, võimalik et ka Saatuse Rajad, kui ainult selleks kuidagigi aja leiab...

Reeded

Niisiis, hetkel taas Nightwish ja katsetused õppida. Lõpetasin just ühe kirjutise, jätku eelnevale ning ma pole rahul? miks ma raiskasin sellele oma aega. Igastahes aega on alati vähe ja lõpukirjand ning järgmisel nädalal olev protistide järeltöö on tõsiselt kaela peal. Peaks arvuti tagant lahkuma ja terve päeva lihtsalt õppima, aga ma ei tea, lihtsalt ei jaksa, vajan tahtejõudu, kas keegi laenutaks seda mulle väheke?

Kirjutis vol 2

Alles oma kambris hakkasid mõtted Alarcu vaevama, isa surm, sõnatu poolt öeldu ja paljugi muud. Peagi on matused ja venna kroonimine. Ilmselt ka abiellumine, Alvert oli selleks hetkeks juba ammu valmistunud, võim ja varandus olid ainsad millest ta hoolis ning Alaric teadis, et paljud asjad saavad nüüd teisiti olema. Tema jaoks ei ole siin enam midagi ning Sõnatu soovitust minna põhja otsustas ta ka mitte järgida. Vaikselt tõusis ta pähe üks mõte ja ta askeldas mõnda aega oma kambris, valides asju. Viimaks suundudes tallide poole.
Tallimeister ja tallipoisid kõik magasid, nii et ta tegutses vaikselt, valides oma hobuse ja saduldades ta, suundus ta väravate poole, vaid vana Jorren oli ärkvel, keda huvitas kuhu pois läheb.
"Pole sinu asi vana mees," vastas Alaric tusaselt, "ma tahan natuke värsket õhku hingata ja pisut ratsutada."
"Praegu öösel ratsutades murrad vaid sa enda hobusel jalad ja ehk ka endal kaela´."
"Jorren, praegu on kuuvalge ilm ja erinevalt oma vanemast vennast, pole ma hobustega hoolimatu." Jätkas Alaric, "Lase mind natukseseks välja, palun sind Jorren."
Vana vaht ühmas selle peale: "olgu, aga vaata et mina selle eest su isalt peapesu ei saaks."
"Nõus," vastas Alaric. Ja mõtles vaikselt: "ta ei teagi veel? Igastahes vahet pole, küll ta teada saab, et peapesu pärast ta muretsema küll ei pea."
Vaikselt ratsutas ta läbi linna välja. Oli selge ja jahe ilm, kuuvalge ning taevas oli täis tähti. Alaric laskis vaikset sörki lõuna poole. Ta teadis, et ta ei tule enam tagasi, vähemalt mitte praegu ja tahtlikult. Kants ja linn hakkasid kaugenema ning Alaricu mõtted ainult lõunale suunduma.Sõnatul oli osaliselt õigus olnud, nagu alati. ta lahkub, kuid mitte põhja.
Sõnatu vaatas talle müüridelt järgi, muiates...

***

Samal ajal istus Alvert sadulas, keset oma mehi ja talle ustavaid vasalle. Väikse tornlinnus põles ja sõdurid pöördusid tagasi. Üks meestest pöördus tema poole.
"Ma tapsime kõik, kelle leidsime ningt süütasime hoone, kuid ühte laipa me ei leidnud..."
"Mida te olite viis ühe vastu ja teil ei õnnestunud kõiki tappa," käratas Alvert, "ära ütle et see tema oli."
Sõdur vaid noogutas hirmunult teades, et selle maaisanda kantsi ründamisel oli vaid üks eesmärk. Tappa mees, keda Alvert kartis ehk isegi rohkem kui Sõnatut.
"Narrid!" Käratas Alvert, "kuidas küll teil õnnestus ta käest lasta... mitte keegi ei pääsenud ju välja."
"Ma ei tea, mu isand..." pomises sõdur hirmunult... "ühel hetkel oli ta meie ees, järgmisel hetkel juba kadunud ning kolm meest raskelt haavatud. Rohkem me teda ei näinud, räägitakse ju, et ta on põrguline, pimedus on tema teener...
"Vait!" Karjus Alvert ja tõstis mõõga, et lüüa sõdurit, üks tema vasall püüdis teda takistada, kuid Alvert lõi ta vihaselt eemale. "Ta on minu karistada... pistke ta ahelaisse..."
Kuid siis tõusis kummaline jahedus ja kostus sõnu mingis vanas ja tundmatus keeles... Hobused hakkasid perutama ja pistsid jooksu. Paar isandat jäid küll oma hobustele, kuid Alvert langes maha, nähes vaid tumedat varju eemal vilksatamas... Peale seda olid vaid meeste ja hobuste hirmunud hüüud ja põlev hoone...

Arvutiklassis

Asjad on omamoodi, ühed õhtud kergemad ja teised raskemad. Ühel ööl on rahu ja vaikus, hea olemine ja vaimupuhkus, teisel ööl on vaid mõtted, mis külmad kui jää. Üks öö sai taas nähtud unenägusid, milest ka midagi meelde jäi, palju tuttavaid inimesi käis sealt läbi, kuid seoseid polnud. Mu unenäod on lihtsalt liiga kaootilised, kuigi jah kaks meelde jäänud unenägu on ka need, mid mind enim häirida suudavad.

Täna siis taas kontrolltöö ja pean veel materjale üle vaatama, eileõhtune DMamine oli muidugi segav tegur, kuid noh see asi läks nii. Vähemalt oli fun. Kadumaläinud ühikavõti ehk mitte,kuid jah veel on lootust see üles leida, kui ei siis lisandub järgmise kuu arvele 500 eek.

Mis seal siis ikka tagasi asju kordsama ja lootma, et millegiga nüüd ei põru....

Mõtteainet

Neljapäev läks edasi nagu ta läks, sain Efkaga kokku, andsin talle toorikud ja ajasime niisama juttu. Peale seda taaskord Cele poole ning mängima. Kella 5 aeg sai taas sealt ühikasse loivatud, kella kuueks kohale jõutud ja natukeseks uinutud. Esimesse loengusse ei jõudnud, teine tuli lühike kuid tõsisem igavlemine. Kolmas osaeksam tulemas. Nädalavahetus on kuidagi rahulik olnud, pole eriti vanematega tülitsenud ega nad mind suuremat seganud. Nüüd siis tagasi Tartusse...

Siiski mõtlemisainet veel jagub ja tunnen, kuidas eksamipinge on naasmas. Peagi läheb ilmselt põrgu taas lahti. Vähemalt olen ma suutnud neid tormituid hetki nautida...

Kevadväsimus

Elu on nagu ta on. Praeg on ta lihtsalt väsitav, njah kevadväsimus on minu puhul küll konstatne nähtus ja ega midagi erilist teha ka ei ole, kuid siiski, ma ei taha olla väsinud ja loid. Eile vedasi ennast õhtuks uuesti linna, Efka ei saanud siis veel toorikutele järgi tulla, seega tõmbasin Zavoodi, kus sattusin taas Catiga kokku ja sai natuke vesteldud. Suht mõnus vestlus oli, päästis päeva võiks öelda, samas andis taas mõtlemisainet. Peale seda sai arvutisse suundutud.

Olen juba mõnda aega mõtisklenud selle üle kas lähen jüriööle või mitte. Kahtlustan, et tuleb selline mõttetu poollahingmäng. Mõne inimese arvates poleks muud vajagi, kuid jah ma ei tahaks lihtsalt mängu kus mingi tund aega on mingi alguschill ja siis topitakse mingi asi põlema ning hakatakse sakslasi tapma ja vastupidi. Väldiks järsku asja rutiinseks minekut ja ei läheks kohale, kuid samas võiks lihtsalt paari sõbra ja tuttava pärast kohale minna ning nendega natuke koha peal lõbutseda. Ei teagi, ei tea ka keda/mida üleüldse seal mängida.

Peaks endale elu leidma, kuid ei viitsi edagi teha.

Kevade tulek

Kevad tuleb ja Tartu peal kõnides on seda selgelt märgata, ilmad lähevad peagi taas soojaks ja maailm roheline. Peagi on ka jääaeg Pirogovil läbi ning saab seal istuda, esimesed jäljed inimtegevusest on seal juba täheldatavad. Natuke muserdust tekitab see kevad taas. Taas on aeg edasi liikunud ja möödunud hetked mineviku sügavikku kadunud. Samuti, jah taaskord tulevad otsused.

Pühapäeva õhtu

Arvasin, et mul on siia midagi mõistliku kirjutada, aga pole.Nädalavahetus on olnud nagu tavaliselt ning ei viitsigi sellest pikemalt arutleda. Esimest aprilli sai täiega ignoreeritud ja nüüd on mul sõltuvus loost Hard Rock Hallelujah. Soome sai mult kõvasti boonuspunkte tänu sellele. Mitte et ma eurovisiooni vaadata kavatseksin...

Nõmer küsimus küll, kuid lihtsalt huvi pärast küsiks ka vastukaja, et kes siis mu blogi lugemas käivad. Lihtalt huvi pärast, kes on liiga arad ei pea muidugi ütlema, et nad seda loevad ;)

Kirjutis

On lugu, mis suurim kõigist ja see on maailma enese lugu, mis koosneb väiksematest lugudest, mis koosneb omakorda veel väiksemateks lugudeks. Kõik need põimuvad omavahel, moodustades omamoodi mustri, mis moodustavadki milegi mida võiks kutsuda Maailma looks. Igal olendil on selles oma osa, oma lugu ja igal tema teol osa sellest. Isegi see kui võtad maast kivi ja viskad selle õhku, ka see on eradli lugu, mis põimub teistega. Vähemasti selline on lihtsaim selgitus sellele.
Kipun siiani mõtlema selle üle, kuidas mina selle looga seotud sain. Kas minu kohtumine Alaricuga oli selle alguseks või algas see juuba varem, ehk isegi minust. Veider, et on asju milles minagi pole kindel, mina kes ma olen üks Loo varjudest, neist kes muudavad asjade käiku, jätmata sellest kõigest nähtavat jälge. Olen Mõjutaja, kuid seekord võisin ehk mina olla selle kõige Algataja. Mäletan veel selgelt seda päeva ning ma pole õnnelik, sel päeval tehtu üle, kuid ma olin ka noor veel siis ning alles laps Kunsti vallas. Ometi pole see minu lugu, mida ma nüüd rääkima hakkan, vaid paljude teiste, mina olin kõigest kroonik ja vaatleja, kuid samas ka midagi rohkemat...

Päike loojus ning Alaric seisis müüridel, ravitsejad rääkisid et ta isa ei ela tõusuni ning Alaric leidis end mõtlemast tuleviku üle. Tema isa surma korral ei jääks talle siin enam midagi, vanemad vennad ja õde päriksis kõik, mis pärida ning nooremad jääksid nende otsustamiste, intriigide ja lepingute ohvreiks. Juba tema noorim õde, alles üheksa aastane tüdruk oldi juba kihlkatud, kuni ajani mil ta täisealiseks saab. Alaric jälestas taolisi otsuseid, saatuse pitseerimisi, ilma et inimesele antaks võimalust teha omi otsuseid. Kuid selline on olnud valitsejakodade viis juba Vaireni algusest saati, ehk ilmselt juba enne sedagi. Talle polnud veel midagi mnääratud ja Alaric mõtles ratsutada lõunasse, kas Arethiasse või veelgi kaugemale.
"Sinu saatus lasub Põhjas, mitte Lõunas, " kostus ootamatu mõte tema peas. Alaric pöördus, et vaatada otsa rüütatud naisterahvale, kes seisis ta seljataga.
"Ma eelistaksin kui sa ei uitaks mu mõtteis sel moel Sõnatu. " Vastas Alaric valjult. "Arvasin, et mu vend on sind siit juba ammu minema ajanud."
Alaric kartis sõnatut, õigupoolest kartis teda igaüks linnas. Telepaat ja nägija, keegi ei teadnud midagi Sõnatu päritolust ega sellest kuidas ta siia tuli või kus ta oma kunste õppis. Enamus rändavaid maagegi vältis tema seltskonda, nad väitsid et tunnetavad temas ohtu. Sõnatu oli üksnes nende peale muianud. Vana valdjas oli lasknud tal lossis elada oma nõunikuna. Keegi ei olnud kulnud ühtegi sõna tema suust, üksnes mõtteis ta rääkis ning kurjad keeled rääkisid, et tegelikult on ta terve selle aja nende mõtetega mänginud.
Sõnatu muigas ja vastas mõttekõnes, "Alvert kardab mind liiga palju, et mind isegi ähvardada või oma teenistusse kutsuda. Arvan, et lahkun siit ise, siin on läinud kuidagi sündmustevaeseks. Ka sina lahkud siit varsti, olgugi et mitte lõunasse."
"Kui sina minu meele või saatusega mängima hakkad, siis ehk tõesti. Kuid ära arva, et lasen sel niisama juhtuda."
"Ma ei peagi sind mingilgi moel mõjutama selleks, mitte et ma seda ei suudaks," järgnes taaskordne mõttevastus, "Sul on üks põhjus minna põhja ja sa mõistad seda peagi ise. Tulin lihtsalt hüvasti jätma."
"Arvad, et lahkud enne mind?" küsis Alaric.
"Ei sina lahkud juba hommikul... lausus Sõnatu talle mõtteisse, "kui peaksin sind veel homme lõuna aeg kantsis või linnas nägema, eks ma siis usun, et eksisin."
"Hüvasti," lausus Sõnatu lahkudes ja seekord Alaric ehmatas, sest need mõtted tulid Nägija huultelt...

Alaric istus maha ja vaatas taevasse, esimesed tähed olid hakanud sinna ilmuma. Ta tõmbas oma keebi endale tihedamalt ümber ja sulges silmad. Ta oli varemgi müüril maganud, suuresti oli ta vihastanud sellega oma vanemaid, kes olid lugenud seda suureks mõtlematuseks, kuid Alaricule meeldis siin. Mingi veider tunne oli temas, nagu tõesti jääksid need hetked siin viimasteks. Ta vandus vaikselt Sõnatut ja lubas, et kavatseb ta keskpäeval üles otsida ning talle näkku naerda. Viimaks ta uinus.
Ootamatult ta äratati, tema kannupoiss talle otsa vaatamas. Alaric, tule ruttu, su isa on... surnud. Alaric tõusis, ta oli küll selleks valmistunud olnud, kuid siiski... midagi valusat oli neis sõnades, midagi kurba. Ta suundus koos kannupoisi ja teenritega oma isa haigekambrisse, kus ta lebas surnult oma voodis. Isegi loitsud polnud tema isa enam aidanud, haigus ja iga olid teinud oma töö.
"Ta tuli vaid hetkeks teadvusele," vastas pearavitseja, "ning käskis sind siia tuua, ta suri kohe peale seda. Tema viimne soov, nii võiks selle kohta öelda."
Alaric vaid vaatas ja jättis hüvasti suundudes oma kambrisse...

Ok leidsin end lihtsalt kirjutamast, pole just suurem asi. pigem mingid hetkemõtted. Olen rahul, et olen suutnud midagigi kirjutada, enamasti ei jõua esimesest lausestki edasi kui mu omaenese kriitika mind maha tambib.

Homme taas Tartusse...