When october ends...

Blind Guardian - Dead Sound of Misery

BG on ikka neetult hea... igastahes tagasi Tartus. Poleks peaaegu õhtul jõudnudki, jooksin bussi peale. Mis parata, sain MM8: Day of Destroyeri tööle. Dark elves, necromancers and vampires... tegelased on huvitavamad kui varasemates, ja paremad kui millegis järgnevas...

Well eilne õhtu sai igastahes Zavos mööda saadetud, kohtasin seal Sikku ja jäin sinna mõneks ajaks. Jõudsin lõpuks ikkagi tagasi ühikasse... eelnevalt linan jõudnuda sai koos dräguniga chillitud ja Alleriat üle hulga aja nähtud. Igastahes lõppes asi selelga et mina ja drägun läksime konsumisse shoppama :P Well... söögikraam sai ostetud. Siis ühikasse ja nagu juba kirjas, tagasi linna ning Zavvi.

Täna on mõttetu päev ausaltöeldes, keskaja ajalugu pole veel alanud, seega pole midagi muud teha kui lihtsalt kuni mesopotaamia ajalooni lebotada. See on alles kl 4 nii, et oodata annab. Ausaltöeldes ega ei viitsi eriti midagi teha ka.

Elu veereb omasoodu ja harilik minupoolne vastus sellele, et kuidas mul läheb on paraku, et rahulikult. Mida mul ongi muud öelda, väliselt on kõik rahulik.

Wintersun - Beyond the Dark Sun

Täna on viimane päev oktoobrit, homsest on juba november ja peale seda tuleb detsember. Aeg lendab nagu alati. Lehed langevad ja millalgil tuleb taas lumi. Ausaltöeldes ma ootan lund ja sügistormide vastu pole ka midagi, kuidagi meeldiv on tugeva tuulega õhtuti jalutamas käia.

Mõned asjad lihtsalt peavad surema...

Tristania - Heretique

Gamer

Blind Guardian - Valhalla

Ma olen nüüd villane...

Viimased drägonid on läinud üht ja teistmoodi. Kus saab party sisest madinat ja duelli, kus aga head kraami... või siis DMata... Drägon ongi praegu põhiliseks saanud, muud asjad on kuidas nad on. Kui õigesti aru sain, siis laupäeval jälle suur mäng. Viimases olen ma küll mõningates jamades, võibolla...

Arvutimängurluse tähe all on ka asjad möödunud, viimase aja parim ost, HoMM III ja IV Complete... 99 eegu eest. Miks ka mitte? Sain veel mõningaid asju mida vahepeal mängida... Might and Magic VIII keeldub mul tööle minemast, sama jama mis seitsmendal oli aga ei anna seda omakorda samalaadselt korrastada, üritan aga ei aita. MM IX aga... minupoolne palve kõigile, kui seda näete, ärge puutuge seda, ärge vaadake seda, pöörduke ümber ja lahkuge üldse kauplusest... ma ei teagi, mis sellest saastam võiks olla. Aga niipalju siis nendest sarjadest... vaba kodune aeg on kulunud põhiliselt TES Oblivioni mängimisele, aegajalt vahepealasid millegile muule tehes. Lasin ühtteist maha ning usun, et NWN 2 läheb ka... pole erilist tõmmet sellele hetkel... küll millalgil hiljem... Gamerlus

Väsimus tükib peale... ega ometi ei juhtu midgai sellist et magam liigun

Blind Guardian - Banish from Sanctuary

Mõtted, Thirteenth Chapter

Tristania - Tender Trip on Earth

Unenäod on veidrad asjad... meie alateadvuse sünnitised meie mõtetest, soovidest ja paljust muust mis meie sisimas peitub. Viimasel ajal on taas saanud neid tihedamalt näha ning nad kõik on olnud omamoodi... nagu ka üks topeltunenägu... asi mida ma pole juba mõnda aega näinud, võtnuna enda alla erinevauid aspekte, mälestusi ja isiksusi. Ometi ei ihka ma magada ja see põhjus ei peitu unenägudes.

Reedeõhtune jalutuskäik viis mind taas mõistmisteni, mille eest olin pagenud, kuid nüüd tervitasin. Jah, mõnikord aitab üksnes üksindus asju paremini mõista. Üks asi, mis mind mõttekäiku viis oli mu põlastus. Mind mõnitanud oss, purjus rahvas ka keskmised noored äratasid selle tunde. Ma ei arva endast hästi... suisa vastupidi, kuid on lihtsalt isikuid kellest pean end paremaks ja näiteid nendest nägin õhtul piisavalt. But... let the sheep have there fun in their pointless lives... Ma ei vaevunud sinna kanti jääma ja valisin teise suuna. Enne kui jõudsin urgu, kus ma viimaks mõningat paremat seltskonda leidsin, jõudsin ma veel mõningate mõtisklusteni.

On tundeid, mis surevad aja jooksul, nagu nad tärkasid ja tõusid aja jooksul, kuid on tundeid mis jäävad või ainult tugevnevad aja jooksul. Minu puhul on vihkamine olnud see, mis on olnud pikka aega püsiv ning on suutnud ka aja jooksul kasvada. Ma lihtsalt ei suuda teistmoodi, vihkan ennast ja vihkan inimkonda, seda kõikehaaravas põlastuses. Konflikt igatepidi. Ning ehk jubedaim... alateadlik soov omada vaenlasi... näha mõnda inimest opponendina... Ma ei taha seda... kuid olen omaenese vihkamisse juba ammu uppunud. Ehk on väljapääs sellest sügavikust... kes teab... reedel nägin ma üht võimalust, ehk see avaneb mulle kui teen õige sammu.

Kui tunnetel on elemendid, siis vihkamine on segu tulest ja veest, ta võib nii põleda eredalt kui ka hõõguda vaikselt , kuid samas on ta püsiv, võib peita paljut enda sügavustes, voolata kõigest üle ja uputada vihkajaid ja vihatuid endasse, kord ta hävitab kellegi põletades teda, kord aga tõmbab ta kellegi üha sügavamale endasse. Lihtsalt viha/raev on samas aga äkiline leek, mis võib süttida kähku ning põleda kiiresti ja kustuda või muunduda vihkamiseks ja kesta kaua. Ka armastus on tuli, on aegu mil ta süttib ja põleb eredalt kuidmlõpuks kas ta jääb lihtsalt hõõguma või kustub täielikult. Kõik tunded peavad olema tasakaalus ja olemas, kuid mõnikord tahaks lihtsalt nad kõik suretada. Tol õhtul paljud neist tegid seda, ehki küll vaid veerandtunniks kuid siiski... hea oli vaadata asju selgema pilguga.

Noh... vähemasti sattusin uru juures Terror twinsiga kokku ja jäin koos väikse rassi, merle ja kolmanda isikuga sinna... meile lisandus Alton ja sõnademängud, siis tulid dalei ja väike martin tagasi. Teadsin Uru poole minnes, et kui sinna lähen, kaotan ma selle hetkelise oleku, kuid läksin siiski. See aitas panna mu õhtustele mõtisklustele punkti. Udu hakkab viiimaks hajuma...

We live for the night, we die for the night.

Tristania - Pale Enchantress

Päevad drägoni ja nolifega

Kolmel järjestikusel päeval/õhtul kas drägonit mänginud või siis seda ise teinud. Vähemalt on tegevust. Homme hommikuks peaks mulel selguma kas ma suundun lätti või mitte, tahaks minna aga raha ja veel mõningad tegurid... njah, ilmselt ma ei jõua ja sellest on kahju. Mis parata kuis elleks et seikluslarpi saada, pead lätti sõitma, selline see olukord on. Ok, tegelt tahtsin ma läti larbi ära näha, saada sealmail käidud ja uusi kogemusi omandada, kuid esimene on ka mõjuv tegur. Kuid sellest ma ei räägi hetkel, olen sellest varemgi siin kobisenud ja ilmselt edaspidigi. Ah... vahet pole...

Jah, ma ei kuula hetkel midagi... kõrval käib telekast Ärapanija, ok nüüd on selle asemel Monk. Toanaaber vaatab telekat.

Polegi hetkel rohkemat öelda...

Langenud lehed

Ensiferum - Treacherous Gods

Ja Oktoober on käes. Avastasin, et ma pole eriti sügise saabumist märganud ega ka seda mitte et puudelt on lehed pea et läinud. Ilm on sombune ja on sügis nagu ta on. Loodus uinub, kuid talve kutset pole veel õhus tunda. Eelmine aasta samal ajal... ah, vahet pole...

Nightwish - Planet Hell

Taas üks pähapäev

Type O Negative - Profit of Doom

12h LoTRi extendedeid oli tore.

Sai siis lõpuks Tallinnas ära käidud, saapad tellitud ja mõned vanad mängud müüdud. Käisin natuke sugulaste pool ka, tasuta toit ikkagi. Korraks nägin vist Jussi ka, aga pole kindel lisaks sõitsin ma tast mööda, nii et erilist sõnadevahetust toimuda ei saanud.

On rõve tunne kui kaks osa sinust võitlevad omavahel, nad on üksteise suhtes vastandlikul arvamusel, kuid ometi nõustud sa mõlemiga ja vihkad end selle pärast... kuid vahet pole... mitte veel... ma ei näe läbi minu ees laiuva udumüüri. Veel mitte...

Kuid, mida iganes...

4E on asi, mille peale ma ikka ja jälle mõtlen. Ei tasu karta, et ma sellele üle lähen... ei vana hea 3.25 (ehk siis mõlemate kolmandate editionide segu) on see mida ma jään ka jätkuvalt mängima. Küsimus on selles kas ma üldse vaevungi 4e-d puudutama. Paljut huvitavat olen välja lugenud, aga samas on omajagu sellist mis ligi ei tõmba. Noh, uus kosmoloogia on armas ning selle üle, et Tiefling paistab baasrasside seas olevat mina isiklikult ei vingu... aga eks seal ole palju rohkematki. Nagu öeldud, seal on nii head kui halba... viimasega seondub just see et asi on palju rohgkem viidud tasemele madin ja dungeon, muud paistab olevat vähendatud, et ikka saaks nagu keegi näite välja tõi... koos kambaga Diablo stiilis hack'n'slashida... noh DM võib alati teistsuguseid seiklusi teha, kuid uuemad mängijad võivad liiga kergesti seda rada mninna. Lihtsam asi müüb paremini ja sellega teenib rohkem... neetud materialism. Aga jah, eks proovib järgi kui asi viimaks välja tuleb ning asja näeb ja järgi proovib, seni aga võime spekuleerida ja sõimata.

Sry 4e on mulle kompleksiks saanud

Polegi nagu enamat öelda...

Ensiferum - One More Magic Potion

Blood Mage

Blind Guardian - The Last Candle

Oll on siis nüüd pumpamas...
Kuid see pole ka enam oluline.

Ülejäänud rahvas elab ka hästi, enmamus paremini kui mina.

Ohwell, hingerahu on taas veelgi puudulikum kui muidu. Panin eile õhtul kodusele pillile avasti peale. Loodan, et sai nüüd arvuti viimaks puhtaks. Muidugi jah, sel pole mu sisimas toimuvaga mingitki seost, kuid lihtsalt asi mida mainida. Valu on veider asi, sellega ei harju kunagi täielikult, muutud lihtsalt tuimemaks selle suhtes, kuid koos sellega muutub ka kõige muu tundmine nõrgemaks, tuimemaks. Kui palju tegureid mu hingevalul on... see algas piisavalt ammu et seda enam mitte mäletada. Jah, emopost, kuid mida selle osas ikka kellegil möliseda on. On vähe neid, kel on minust hullem.

How many times...

Üritan vist taas alkoga pausi pidada, kui hästi läheb siis suudan selle pikemaks ajaks maha jätta. Lihtsalt ei taha enam niipalju juua. Ehk mõnel erilisel puhul tähistamiseks või millegiks muuks, aga muidu jääb vahele. Eelmine sügis oli isegi edu selles... septembrist veebruari lõpuni vist sai seda hoitud. Seekord üritab kauem.

Iron Maiden - Journeyman

Taas üks lugu, millega ma lihtsalt ühendust tunnetan. Olen rändur ja seda omal väärastunud moel. Tegelikult rändame me kõik, lihtsalt osad meist on rohkem rändurid kui teised. Elu on rännak läbi meie loo ja saatuse, mis kõik on meie tegude poolt kirjutatud, rännak hällist hauda ja ehk jätkub see seal teispoolsuseski, ehk seal rändame me surmast ellu. Kuid sealsed rajad on ilmselt ka erinevamad. Millegipärast meeldib mulle mõelda endast kui neetust, ehk olengi ma seda.

Ilm on sombune, varsti saab linna mindud.
Millalgil nädala sees ehk ka Tallinna, tahaks saapad ära tellida.

Manowar - I Belive

Me tegime seda südaööl

Mina küll ei lõiganud midagi, kuid olin ikkagi seal, vaatasins eda pealt ja toetasin Olli. Tundsin nagu tapetaks linnatäit inimesi ja oleks mingi uus pööre tulemas. Jah, Ollil pole enam lõnga ja homsest on ta sõjaväes.

Tema ärasaatmispidu oli lahe. Ma ei räägi kapitäiest alkost ega kärust, vaid oli mõnus ja lahe olemine. Soronturi ootamatu saabumine, raadio 8 saade mida me rõdul tegime. Igasugused hullumeelsused veel ja kõik need kes pidid juuniorile minema, jõudsid ka sinna. Hoolimata sellest, et veel kl 7 hommikul uinuv pidu toimus.

Juunior oli fun. Lohed, kurjad pistodad, ammusurnud/kadunud persoonid. Haldjad ja surnumanajad, lahe oli. Metsas ekslemine oli ka lõbus kuid samas ka omajagu frustreeriv, viimast seetõttu et võimatu oli kuhugi jõuda, viimaks peale suuremat jamamist see siiski õnnestus. Mest oli kaunis, kuuvalgusele saab nii mõndagi selle eest võlgneda.

Üks asi oli halb ja see juhtus enne mängu, ega polnud ka mittemingilgi määral juunioriga seotud. Käitusin hetke nagu idioot ja tõbras... Asjad küll laabusid, kuid tunnen end siiski halvasti. Ma ei vääri andeks andmist, kuigi võtsin selle siiski vastu.

Neile kes mind ühel või teisel põhjusel tõpraks peavad, ükskõik mille pärast, ehk on teil tõesti õigus... ma olen ilmselt tõbras...

Iron maiden - Heaven Can Wait