Pühapäev on olnud nagu ta on... kusagilt paistab valgust. Ning tuju on ka paranemas...

Mõtted 6. peatükk...

Mõtted on taas sassis ja olen hetkel pisut häiritud. Usun, et on ka põhjust selleks. Asjad on läinud nagu nad on läinud ja mulle tundub, et ülikooliküsimuse lahendamise asemel pean ma hoopis sellele keskenduma. Vähemasti hetkel. Probleemid armastavad mind, mina neid mitte ja ma ei suuda neid enam alla suruda. Mõtlen oma väikese ringi usaldusisikute üle... ma ei tea enam kas saan neid ka täiesti usaldada... Võimalik, et kõik möödunu on mind nii paranoiliseks teinud... aga jah, põhikooli lõpp ja gümnaasium olid mingis osas põrgu ning neil ma pikemalt ei peatuks. Ja ehk ma lihtsalt sean sõpradele liiga suuri nõudmisi... seejuures ka selliseid, mida ma ise täita ei suudaks. Ning ehk enim kardan ma reetmist ja hülgamist. Sõprus on minu jaoks narkootikum, ilma selleta ma ei saa, olgugi, et aegajalt tekib mul mõte, et ehk oleks üksinda kõige parem, valutum. Kohati ma lihtsalt ei taha enam midagi tunda.

Kuidagi paratamatu on see, et mul on kõigi suhtes kahtlusi. Isegi nende seas ehk keda enim neis küsimustes usaldan ja keda ma söandan. Küsimus on ehk selles, kas ma saan elada nii nagu ma praegu elan või nagu ma terve viimase aasta olen elanud, kõik minus ütleb et peaksin astuma sammu ja ennast parandama, kuid seni on olnud kõik see neetud nõiaring. Oeh.. ma lihtsalt ei jaksa enam sellest rääkida...

Ausaltöeldes tahaksin ma praegu kõik ausalt ja puhtalt kellegile ära rääkida, ma ei tea kui palju see aitaks, kuid tunnen, et kogu see koorem läheb hetkel liigseks. Samas jah, kõik on kas folgil või kusagil mujal ja see mida rääkid tahan pole just msni jutt. Silmast silma...

Tänud kõigile, kles on nõu andnud või üritanud aidata... lihstalt näib et olen lootusetu juhtum...

Miks alati läheb samamoodi?

Hansapäevad

Olgugi, et see oli juab enne hansakaid, maabusin ma eelmisel teisipäeval Tartusse, kohe sai paiknetud pirogovile ning Sauroni ja Yoshy seltskonda. Esimene õhtu oli nagu oli, kolmapäev pisut masendav, õhtu algas pirogovil, kuid siis asi paranes, käisin urust läbi ja läksin Curu poole, kus veetsin öö, peale sed akui teised magama läksin istusin ma arvuti taga ning mängisin Homm IV, minu meelest pole see mäng nii pask kui räägitakse.

Hommikul käisin ma linnapea kõnet kuulamas ning suundusin siis ühikasse. Tulemus oli see, et magasin midagi lõunani ja sundusin millalgil tagasi linna, õhtul hakkasin koos Oliveriga tähistama, peamiselt sünnipäeva ette, siis suundusime koos Dani ja Adiga Dani poole, kus õnnestus oma Beleriandi roll teada saada ning pool aega kergelt tukkusin. Magasin mõnda aega ja siis läksin linna peale... tänu Efkale sai mu mobiili aku lõplikult tühjaks ning olekslesin lihtsalt linna peal. Peamiselt küll Soronturi juures mõõgahoovis. Sai üle hulga aja taas Aschet kohatud ning nii mõnda muudki iniemst nähtud. Õhtu oligi peamiselt mõõgahoovichill, mõne aja pärast sattus sinna Jaana ning Balor, Tralayn, Adi ja Andregi käisid sealt suht omajagu läbi. Andre kätte saamine oli jah muidugi hea. Igastahes õhtuks õnnestus minna ERSi telgi juurde ja siis laiali. Otsisin tuleshow ajal taas Balori, Tralayni ja Adi üles ning vaatasin showd koos nendega. Pärast taas Dani poole. Siis lihtsalt tabas mind hoog... masendusin ja osalt olis elles süüdi mu praegune vanus. Läksin ühikasse ja jäin magama. Hommikul suundusin ma linna ja ERSi telgi juurde seal oli rahvast ning sain ka mõningaid õnnitlusi.

Kojusõit masendas mind omajagui, kuid vedamise tõttu sain ma linna tagasi ning läksin mõõgahoovi, kus olid Sorontur, Marten, Jaana ja veel paar inimest. Andre maabus ka tas seal veel mõned õnnitlused... kingitused Efkalt ja kaaskonnalt ning siis jäime lihtsalt sinna, mina, Ülo, kuriboh ja Jaana. Istusime ja lõbutsesime ning läksime rüütliturniiri vaatma. Viimane oli igav, siis jälle laiali ning ma suundusin Efka ja kompanii juurde ning tagasi tas magama. Pühapäev oli ka tore, oli laupäevaõhtune kamp pluss sorontur ja marten. Viimaks taas koju...

Igastahes hansapäevad olid lahedad, kuigi sambarütmid ei vaimustanud just eriti... järgmine aasta peaks kostüümis ringi chillima.

Vanur

Nüüd siis sain 20. Tunnen ennast lihtsalt liiga vanana...

Millalgil suveööl

Ei jaksa pikemalt rääkida, möödunud aja jooksul olen ma paar korda kodu ja Tartu vahet pendeldanud ning tüüpiliste tegemistega tegelenud. Andsin isegi paberid sisse, kuid hakkasin taas kõhklema... vähemasti sain otsustamiseks lisaaega. Viimased ööd on olnud kohati unetud, ehk lihtsalt sel põhjusel et olen magamisele alati mingi aseaine leidnud...

Ei viitsi hetkel pikemalt kirjutadas...

Juuli

Juuli... homme algab siis taas dokumentide vastuvõtt ja ma pole ikka veel otsustanud, kas jätkan või vahetan. Enamus ajast ei taha ma sellele isegi mõelda. Olen igavene kõhkleja ning usun, et suudan vceel terve homse päeva valikus kõhelda ning arvan, et dokumentide sisseandmine venib veelgi... hea kui saan reedeks ära otsustatud. Mida on mul veel kõhelda?

14 päeva veel ja siis sünnipäev. Saan tänavu 20 ja tunnen end lihtsalt liiga vanana, liiga palju aega on lihtsalt raisatud, liiga palju lihtsalt maha kõheldud. 20... ja näen välja umbes 17... pole paha, sellega võin rahul olla, mõne muu asjaga oma välimuse puhul mitte. Huvitav, kas peaksin tähistama? Huvitav, mida see klüll mulle annaks... ehkl veel mõned head hetked koos sõpradega? Jääb küsimus, kas ma ikka tahan seda... Olen neist lihtsalt liiga sõltuv

Hetkel mängimas... pole kindel... ega viitsi hetkel midgai kuulata ka...