Kevadväsimus

Elu on nagu ta on. Praeg on ta lihtsalt väsitav, njah kevadväsimus on minu puhul küll konstatne nähtus ja ega midagi erilist teha ka ei ole, kuid siiski, ma ei taha olla väsinud ja loid. Eile vedasi ennast õhtuks uuesti linna, Efka ei saanud siis veel toorikutele järgi tulla, seega tõmbasin Zavoodi, kus sattusin taas Catiga kokku ja sai natuke vesteldud. Suht mõnus vestlus oli, päästis päeva võiks öelda, samas andis taas mõtlemisainet. Peale seda sai arvutisse suundutud.

Olen juba mõnda aega mõtisklenud selle üle kas lähen jüriööle või mitte. Kahtlustan, et tuleb selline mõttetu poollahingmäng. Mõne inimese arvates poleks muud vajagi, kuid jah ma ei tahaks lihtsalt mängu kus mingi tund aega on mingi alguschill ja siis topitakse mingi asi põlema ning hakatakse sakslasi tapma ja vastupidi. Väldiks järsku asja rutiinseks minekut ja ei läheks kohale, kuid samas võiks lihtsalt paari sõbra ja tuttava pärast kohale minna ning nendega natuke koha peal lõbutseda. Ei teagi, ei tea ka keda/mida üleüldse seal mängida.

Peaks endale elu leidma, kuid ei viitsi edagi teha.