Mõtted, kaheteistkümnes lehekülg

Ensiferum - Eternal Wait

Öö, vaikus ja rahu ning ohtrates kogustes metalmuusikat ja unetust. Varemgi olnud sellised õhtuid ning need on suutnud öödeks üle minna. Mõtted, hirmud ja kahetsused, need on nende hetkede juures häirivad, kuid on ka teisi mõttesid ja unenägusid mida nähtud olles ärkvel, ning mõnigi kord on saanud neil tundidel hoida oma meeleolu ülal heas vestluses. Õigupoolest leidub mul mitmeid häid mälestusi, mis seostuvad just ööga ja ainult ööga. On olnud hetki mil öö on võtnud mind mu embusesse, säästes mind mõtetest, mida olen soovinud vältida või andnud ilmutusei, mis on äratanud midagi minus, on saanud teha asju mis siiani püsivad hea mälestusena jne. Võin olla sündinud keskpäeval, kuid kesköö on see, mis mind paratamatult rohkem lummab. Olen ööolend, kes leiab päeva petliku ning öö tõelisena. Ning olen seda varemgi rääkinud.

Talv sureb ning kevad haarab võimu, kord lahkub ka tema et anda teed suvele. Peaks hakkama tegema oma uurimustööd, kuid miski sees ei lase seda veel tegema hakata, ilmselt laiskus. Mul on aega, kuid ehk mitte piisavalt. Aeg on suhteline, kuid ta pole illusioon nagu mõned arvavad, lihtsalt meie mõistused sõltuvad temast, annavad talle meile mõistetava vormi. Kui palju meie elust on suhtelije, kui palju kindel, kui palju meie meelte looming või kui paljus ellest ehtne, see on hea küsimus, millele ma vastust ei leia ning hetkel ma seda vastust ei otsigi. Ei taskufilosoof magab hetkel, lastes teistel tema eest vaielda.

Suurel Rassil on õigus, asjade mõistmine tekitab masendust, kinniolekut selle vahel kust me tulime ja kuhu me minna üritame. Näha maailma ja seda mõista võib viia valgustuseni, eelarvamuste ja väikluse kadumiseni, kuid on ka võimalik kaotada palju olulist, selle käigus ka tahtejõud, soov või suutlikus midagi teha ning ehk pole ka midagi imestada kui selle käigus ükskõiksus end hinge seab. Pean tunnistama et ihkan seisu kus pole tundesi, vaid lihtsalt külm ja selge mõistus, kuid samas oleks see ka ilmselt tühi olek ning taaskordne võimalus kaotada tahtejõud, tulemuseks oleks ehk ilmselt hoolimatus ja ükskõiksus, elav viirastus olemine. Ja mina olen ehk piisavalt sassis omadega, et mõista neid fakte, kuid ikkagi ihata seda seisu. Miks?
Pikk lugu. Eks see kõik ole Ketser olemise hind...

Kell on kaks ja peaksin kell kuus tõusma, kuid lihtsalt pole soovi magada, veel mitte. Mõtted liiguvad järjekordse allnighteri peale. Saan ilmselt sõimata, kuid ega siin just erilist vahet pole. Nagunii pole hommikut ilma lärmita, nii et elan tõenäoliselt üle selle ilmselt leitakse lühikese ajaga midagi muud millega pinda käia. Kasvõi taas see, et kaua ma nii võin või miks ma jälle sellises tujus olen. Paratamatus lihtsalt, vahepeal õnnetub natukenegi kodus ka mõistlikult rääkida. Ning kui räägitakse sellest, et ma võiksin rohke olal nagui teised ja normaalne, siis kordaks ütluist, ma pole lammas ega kavatse lambaks hakata. Ei viitsi seda lihtsalt enam rohkem kommenteerida, ega soovi ka hetkel rohkem mõtiskleda...

Ketser, varem tuntud ka kui Ghostwizard või Sardren.

Faun - Egil Saga