Huvitav, kui mõned asjad oleksid läinud minuga teisiti, siis milline ma siis oleksin, mis olukorras ja kuidas kõik üleüldse oleks. Millegipärast ma ei usu, et väga palju just erinev oleks... olen mingeid radu mööda juba ammu käinud ning see kuidas mõni asi on läinud on olnud kuidagi loomulik... Olen see kes ma olen, kuigi ma pole kindel, kes ma enam olen või olema saan, kunagi ma olin, kuid nüüd on asjad muutunud. Olen nii füüsiliselt kui ka vaimselt omadega suht läbi. Tean, et juba vana jutt, aga ma ei saa sellest tõsiasjast lihtsalt üle ega mööda minna. Mõned asjad on siiski viimasel ajal selgemad olnud ja sisimas on tunne, et ma suudaksin oma olukorda parandada, ehk peaks sõprade nõuandeid kuulda võtma ja tegutsema hakkama, kuid ikka on küsimus selles, et kas ma ikka jaksan. Olen igavene kõhkleja... nagu ikka...
Olen väsinud halamast. Igastahes ratas on nüüd vähemasti enamvähem korras ja seega saan viimaks homme oma rattaga trenni mindud. Kokku siis 40km sõitu(edasi-tagasi) ning eks kohapeal saab võideldud, kuigi siiski, vähje saab, aeg on piiratud ja rahva viitsimine. Hakkan ilmselt taas mingisugust vormi omandama ning ehk saab sellest vormist ka mingil määral paremaks. Olen avastanud, et suudan kilbiga ka ikka midagi teha... siiski vaid ühe mõõgaga mäsaamine tundub võitlusosa puhul süpdamelähedasem või kahega... viimast on vaja muidugi rohkem treenida. Tegelt lahendaks lahingu ka lihtsalt paari tulekeraga aga natuke võiks ikka mõõgaga mässata... kui mitte muidu, siis vähemalt stiili pärast.
Beleriandi tagasivaate peaks ka valmis kirjutama, toppan taas mingi momendi juures. Ajaline järjestus on ikka täiesti sassi. Siiski, teeb asja ära.
Tahaks D&Dd, homme ejhk jõgeval isegi saaks... kuid see tähendaks mulle DMamist, mis tuletab ka meelde et mul on veel üks mäng DMata, millega ma pole jõudnud veel algust teha. Ohjah... ja oma larp ka veel...
Now Playing: Blind Guardian - Curse of Feanor
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar