Nädala varjud

Eurovisioon
Lordi võitis ja võin öelda, et olen sellega rahul, vähemasti midagi mõistliku kusagil, kus seda nii harva esineb. Lugu on sienesest ka suht mõnus . Kuid jah, samas on ka kerge nukrus, mis on eurovisioon muud kui üks suur kommerts. Siiski on seda ka kogu muusikatööstus, seega poogen, kiitus Lordile, selle eest kes nad on ning värvikuse eest.

Sõprade seltskond on minu narkootikum
Jah, see on tõsi. Lihtsalt siis tunnen ma end taas laetult, kolmapäeav ja neljapäev tõestasid seda täielikult. Samas jah, ma sudan endalt taas küsida, mis piirid on mul sõbral ja tuttaval, sõbral ja heal sõbral. Mul on palju tuttavaid, on neid keda söandan nimetada sõpradeks, kuigi ma pole selles ikagi kindel ning on need mõned kelledest mõtlen kui headest sõpradest. Siiski jätan endale kõhklusi. Igastahes, kolmapäev sai üle hulga aja nähtud Raitu, mõnda aega vesteldud Ivelli ja Auriniga ning pärast koos Daleiosega Dani poole mindud, kus ka Kirves konutas.

Neljapäeva õhtu oli aga nagu mõnedki nädalavahetused on olnud. Seltskond ja lõbu, pelmeenid ja jäätis, jne. Tundsin ennast taas elavana, ununesid mitmed probleemid ja sess. Selliseid õhtuid tahaks rohkem...järgmine reede õhtu ka tartusse jääda, jälle pirogovile? Või kusagile mujale? Igastahes, mõte tõmbab ligi, mis ma ikka koju nõulaifima või emotsema tõmban.

Iidmaa
Ma ei tea enam, mis sellest edasi saab. Kas ma enam midagi selle juures teen või mitte. Varem oli selleks küllaltki põhjuseid, kuid nüüd paistavad need kaduvat, pluss veel mitmed muudki asjaolud. Lihtsalt ma ei tea enam. Vaatab veel mõnda aega ja ehk osaleb veel selle mängu korralduse lõpuni ning siis otsustab, lihtsalt Iidmaa ise on südamelähedaseks muutunud.

Tegelt tahaks hakata vaikselt millegi muu korraldamisega tegelema. Õigupoolest nii ma iidmaa korraldusse sattusingi, tahtsin korraldada midagi ning nii sadas meile tekkinud korraldusgrupile iidmaa kaela. Alguses ma isegi ei tahtnud sellega tegelda, kuid nüüd... Igastahes jah, see world of darknessi mõte piinab ja samuti ka see plaan mille juba vahepeal maha matsin, kuiid viimane saab kindlasti ümbertöötlust omajagu. Kuid sügisel püüaks selle ära teha küll, edasi eriti enam ei soovi lükata.

D&D on asi, mida praegu tahaks, larp samuti, kuid jah larpiga on vaja veel natuke kannatada.

Kummitusvõlur,
paadunud maag ja nolifer

PS! Xelynile: Ära pahanda, võtsin sinu blogist lihtsalt eeskuju ja läksin sellisele pealkiri+lõik süsteemile üle.