Mõtted vol 2

Pidevalt räägin ma sessisit ja sellest kui oluliselt ma õppima pean jne. Ning mida ma lõpptulemusena teen? Ei õpi ja olen taas omadega hädas, nii neetult meenutab see kõik gümnaasiumi mille samamoodi raisku lasin, piungutasin lõpus eksamitega ja kuidagi nihverdasin, et sain ikka läbi ning olin õnnelik. Laiskus on üks mu pahedest ja üks suurimaid, tihti kipun ma minema kergema vastupanu teed ja seetõttu ka mingil määral kannatama. Praegu ka, istun siin ja leon bloge, samas kui peaks ladina keelt tuupima. Kõrvu kostub Tharapita - Sorceress ja juba mitmendat korda järjest. Ma ei tea, ma lihtsalt naudin seda lugu.

Eilne õhtu oli vahelduseks huvitav, mind tabas ootamatu sualaraha puudus mille tõttu sai näiteks pool bussipiletist tasutud sentides ja muud sellist, lihtsalt ei jõudnud pangaautomaadist lisa võtta. D&D jätsin ma õhtul ära, oleks lihtsalt saanud aind paar tundi seda teha ja mul ei ole eriti isu lühikeste mängude järgi. Pealegi, omajagu oleks sellest läinud juba karakteride tegemisele. Õhtul sai messengeris istutud ja öö otsa Dwariga juttu aetud, selle käigus tekkis nii mõndagi kirjanduslikku ja huvitavat, lisaks spämmisime ka Elesgali foorumit, tekitades neli spämmiteemat juurde. Kell neli kadusin magama...

Tänase päevaga on natuke veider tunne ja osalt seostub see just Loheväravas tehtuga. Asi sai alguse Diablol kus kaks vanemat mängijat kasutasid Diablo kutsumiseks väga nõmedat palvet. Igastahes jäi see hinge kripeldama ja Balor kommenteeris seda, mille peale üks isikutest, Olaf4 reageeris end õigustades, järgnes nö minu ja tema duell sel teemal. Igastahes ärritusin ja nagu ikka läks mu jutt pisut ebaselgeks ja kontrollimatuks, hakkasin iseenda tegutsemist näitena kasutama. Õnneks lõppes vaidlus nii, et me kui mõlemad osapooled lihtsalt lõpetasime vaidluise ja kõik. Siis sadas teemasse Bernard, kes tegi oma postituses ka suht mulle suunatud kommentaari, mis sisaldas 75% ulatuses asju, mida ma juba tean, ma tean oma vigu küllalt hästi. Ning oli ka asju milles ta ka mööda pani. Samas jääb jälle miski selles jutus mind häirima, vaidluse ja selle neetud mulle suunatud teksti järel tunnen end kuidagi halvasti. Ma ei tea, mis see jälkle on, kas see on mu pidev kõhklemine või on see taas mu ego, mis mind rõhub? Üks väike asi võib mulle saada ahelreaktsiooni käivitajaks ja siis ongi taas deperaks. Oeh... ma lihtsalt ei saa enam endast aru.

Vähemalt Erieni kuulutus on viimaks üleval ja regasin end sinna ära, loodan et tuleb taas tore mäng, kus saab end hästi tunda, kaduda sellest neetud paigast ja lihtsalt...