Samm kaugustesse

Sessi jätkumine, õppimine ja õhtune arvuti taga istumine.

Olen hetkel maal ja käisin just mõnda aega tagasi jalutamas. Lihtsalt mõnus õhtu on, tuuline kuid samas nii meeldivalt jahe kui ka soe, õhtud on üldse praegu head. Ilmselt võib selles lühikest ja valget suveööd süüdistada.

4 E on väljas.

Kas ma hoolin? Ausaltöeldes tunnistan et see ei koti mind hetkel. On palju muud mille peale hetkel mõelda. Mu toanaabril on kombeks öelda, et inimmõistusel pole piire, see on juba mitut pidi võetav. Ütleks ka et inimlollus omab veel vähem piire või on need kaks samad? Omada veel vähem piire kui nende puudumine. Jah, see on võimalik, kuid siis võib see hakata mõjuma hoopis vastupidiselt, pigem aheldavalt. Ehk siis piiramatu rumalus on inimkonna ahelaks või ongi inimese põhiline olemus loll narr? Võimalik, et asi on lihtsalt minu suhtumises, aga ma on näinud lihtsalt liiga palju tõendeid, nii meedia vahendusel kui ka tänavail kõndides, ajalugu võimaldab
samuti sedasama ülevaadet omandada. Kuid ma ei näe praegu põhjust pikemaks teoretiseerimiseks.

Meil kõigil on omad ahelad.

Küsimus on nende murdmises.

Teisipäev siis Selart ehk Eesti keskaeg. On saanud materjale omajagu sirvida, rahvas muidugi räägib, et see ei ole põrmugi nii raske kui Keskaja ajalugu. Ohjah, teeb asjad selgeks ning läheb teeb eksami ära. A-d ma ei sihi, kahtlustan et ei jõua sinnani välja. B on niigi suur lootus ja töö, vähemasti üritab seda. Reedel siis Uusaega tegema. Jaanipäevaks vabaks nagu alati.

Ning sealt edasi on kõik taas hägune...

PS! Neile kes millestki väga valesti aru said, siis 4 E ei võrdu inimlollusega. Ma lihtsalt mainisin seda, et ta on nüüd ametlikult väljas ja siis hüppasin sootuks teise teema juurde.