Filosoofiat

Jätkuvalt pole öö magamiseks...

Kell on pool kolm öösel, Iced Earth hämar tuba ja mina... võibolla varsti ka uus tass teed.

Inimesed on narrid, inimesed on lambad... minu arvamus ühiskonnast ja keskmisest inimeseloomast pole just kõrged, nende madalus on ausaltöeldes veel mõõtmata. Ühiskond baseerub teguril, et inimene on kariloom ja et iga üksikisik on reaalselt mutrike hästi töötavast süsteemist. Enamus elab lihtsalt ülejäänud ühiskonnaga samas rütmis, nägemata kaugemale oma eludest ja pisikestest vajadustest. Tekib tegur, mis on erinev kas üks või hulk isikuid, tekib kas katalüsaator või anomaalia, esimene on midagi mida ühiskond omaks võtab, integreerib ja kasutusse... ning igapäevaseks võtab, anomaalia on samas midagi, mida ühiskond püüab alla suruda, normaliseerida või siis välja lüüa... nähes seda enda ja selle sama nähtuse jaoks kõige parema, kõik peab ju ometigi normaalset rada jätkama. Ütleks kahte asja... normaalsus on subjektiivne ja normaalsus on ülehinnatud, siiski ühiskond on kariloom, nõrgad ja haiged on juba kord kiskjatele määratud.

Keskmine kariloom nagu öeldud elab oma elu ja täidab märkamatult oma osa, nägemata midagi enamat. Jah on ka neid, kes näevad rohkemat kuid ikkagi tegutsevad ühiskonnamudelis, teadlased, kirjanikud, kunstnikud... Ühiskonnakari võtab viimased omaks, kes kuuluvad selle sisse, kes on katalüsaatoriteks, kes loovad üha enamat mida kari vajab, et end hästi tunda, et areneda. See kuidas inimene maailma näeb on see mida ta tahab näha, Platoni koopamõte on end läbi ajaloo tõestanud. Harv on see, kui keegi avab silmad, astub välja koopast või mõtleb hetkegi selle üle wtf maailm on, ärkamine on valus. Asjade nägemine nagu nad on paneb mõtlema ja mõtlemine muudab ketseriks. Samas jällegi, kui kõik tuleksid koopast välja... siis poleks enam ühiskonda, mis on üles ehitatud sellele et inimene istub Platoni koopas, vaatab seinale langevaid varje ja arvab et nii peavadki asjad olema. Maailmapilt ja ühiskond võivad olla suurimateks vanglateks... kui keegi ei leia piisavat näidet ennast ümbritsevast... siis toome näiteid... võtame näiteks ette islamimaad, leiab omajagu näiteid karjakorrast ja maailmapildi külge aheldatusest. Leiab ka ligemalt, ausaltöeldes on olemas subkultuur kellede puhul võib ka kariloomandust ekstreemsetes vormides õppida. Jah, kasutan näitena ka osse. Kaks asja annavad kokku inimese maailmapildi, see mis talle parim tundub ja teda ümbritseva ühiskonna norm ning muu on... who needs thinking anyway...

Olen jahunud karjamentaliteedist... üksiktasandil on võimeline inimene mõistma, aru saama, mass inimesi on mass... ja mida rohkem massi, seda madalam keksmine intelligentsusaste. Ausaltöeldes peab tõdema... et siis pole enam hinnangut... vaid see mis on parim.. massi meelest. So... burn the witch... Inimmeel liigub alati massiga ühtlustumise suunas. Samuti ka selle suunas mis on kõige populaarsem ja lahedam. Ausaltöeldes on keskmine inimene kohati ka suht labane ja mõtlematu olend. Kuigi see läheb hetkel teemast lahku, siis meenus mulle üks tsitaat: "Kui meil kulutataks välja rahvahääletus hümni valimiseks, siis võidaks ilmselt mingisugune meie mehe jorulaul." Selline on keksmine mentaliteet tegelikult... ja kuigi ma ei hakka mitte mingigi nurgaga peatuma teemal Eurovisioon... siis Leto Svet tõestas omal moel antud tsitaati.

Inimesed tahavad endale tugevat juhti... liidripositsioon, nimetagem seda karjajuhiks või karjaseks või milleks iganes... ühiskond sõltub liidritest,tahab järgneda neile kes nende eest kõik ära otsustaksid või siis oleksid eeskujudeks, imetlusobjektideks või kelleks iganes. Kuulsused, poliitikud ja kes iganes mahuvad sinna kategooriasse, juhtides karja ühelt karjamaalt teisele, kas elades ise selle kõige voogudes või juhindudes oma nägemustest. Liidrivajadust näeme väga selgelt nii ajaloos kui igapäevaelus. Ja nagu öeldud, pole see ainult poliitiline, vaadake kuulsuse ümber tunglevaid fänne või moeajakirja ümber edvistavaid noori tüdrukuid, kes oma liiga lühikeste jopete tõttu tõenäoliselt neerupõletiku saavad.

Inimene on juba loomult ori... maailmale, ideoloogiale, ühiskonnale, vajadustele, liidritele, saatusele... mõistmine tähendab sellest astmest eemale astumist, liikumine vabaduse ja/või üksinduse poole... mõistmine toob valu ja paljut muud. Paratamatus on aga ka see, et inimkond ei saa silmi lahti teha, sest sellel kõigel millel ühiskond baseerub, sellel ta ka püsib. Mõistavad üksikud, ülejäänud lihtsalt elavad... parema mõiste puudumisel.

Püüdsin seda teemat nüüd siis lõpuks eraldi mõtisklusena, mitte osana mõnest muust postist välja tuua. Vabandan oma mõtete kehva väljendamise pärast, omad probleemid oma mõtete välja toomisega. Well... siin ta on vähemalt... feel free to comment kui kelegil soovi on, kui poel, siis ükskõik.