Arvasin, et lõpetan uue semestri algusega oma eksiili, aga siis mõtlesin ümber. Käisin ka teise korra eksiilist väljas, modernit mängimas ja peale teist moderni õhtut urus aega parajaks tehes mõistsin ma paari fakti, mis enne minu silme eest pagenud olid. Ma võin küll eksiilist väljas käia, kuid tegelikult olen ma selles ühel või teisel alati olnud. Nii, et minek eksiili on pigem naasmine ja omamoodi kavatsengi ma sellesse jääda. Seda ka Tartusse naastes. Ma tean nüüd kus paikneb tasakaal üksinduse ja seltskonna vahel. Ärge küsige kuidas mu eksiil välja nägema hakkab... see lihtsalt hakkab olema ja ehk ka mitte see mida ta enamike meelest tähendaks.

Kuid ma ei kavatse sel teemal ka rohkem jahuda.

Nagu öeldud, käisin ma vahepeal uuesti Tartus, suure rassi metro asemel sai aga hoopis kaks õhtut väikese rassi d20modern future + starcraft + warhammer 40k + grim'n'gritty. Imperial Guardi teenistuse läbiteinute protsent ei ole ilmselgelt kõrge, well meie oleme peale teist sessiooni ja esimest sõjaväelist ülesannet veel elus. Huvitav kui kauaks me jääme seda, kombinatsioonis on ikkagi eelkõige grim'n'gritty reeglisüsteem ja meie tegelased on imperial guardis. Ning meil on komissar...

Aga muude asjade juurde...

Küünalt pole enam kuigi palju jäänud ja mul on igav. Mingi aeg proovin ilmselt midagi mängida... starcrafti taasinstallimine oleks võimalus, samas on muid variante. Morrowind, HommII-V, Battle for Middle-Earth1-2... Võibolla isegi viitsin Oblivioni tagasi lasta. Kes teab... öösel ma enam ei maga...