Iron Maiden - Wasted Years
Huvitav kui täppi selle laulu pealkiri läheb... kuid see selleks...
Kaks esimest nädalat sügissemestrit möödas. Asi algas hea seltskonna ning sellega, et viitsisin end taas vedada aktust kuulama. Ülejäänud nädal oli võrdlemisi rahulik, kuni neljapäevani, mil sai taas üle mõningase aja pikemalt pirol istutud, siis tuli reede õhtu, mida võiks kommenteerida kui seda et Zavoodist sai edasi liigutud rassi poole...
Reede õhtu rassi pool oli meeldiv... seltskond ja samas oli ka paar tumedamat hetke, mis viisid mind kahe vestluseni... kuid see selleks. Algas punkrielu rassi pool. Mingil hetkel tekkis seltskonnale juurde Tralayn, kellel ma koos Auriniga vastas käisin. Siis õhtune melu seal... lõpuks suutsin köögis mõtiskledes magama jääda.
Laupäeva hommik algas tõdemustega a la kohutavalt külm on, ma magan mingi veidra ja suure pingilaadse asja peal aj väike rass kommenteeris, et voodeid on. Siiski jäin sinna, ei viitsinud liikuda. Noh und enam ei tulnud. Mingi aeg sai rass täiesti üles, siis sai vahepeal arvuti taga mässatud ja lõpuks kohale jäänud oll ja lohe üles aetud. Plaanist piraatide kolmandat osa vaadata sai peagi level 16 drägon. Hiljem tuli taas õhtu ja pidutsemine... lahkusin kesköö paiku ja kõndisin läbi vaikse linna...
Tyr - The Ride To Hel
Lugude nimed jätkavad paranemist :P
Teine nädal oli samuti tegevusvaene. Näiteringi taasteke on vaikse urusistumise ja seal kellegi läpaka taga nolifemise pea võimatuks muutnud. Vähemalt teisipäeval ja neljapäeval. Nende tegevus meenutab kohati teatriõpetuse tunde... ei taha viimast meenutadagi. Noh, teisipäeva õhtu oli nätkes erinev. Ütleme, et Lohe poole, Zavoodi ja siis Püssikasse... Püssi punane. Ja reedel oli drägon, Yoshy tegi Forgottenit, omajagu mõnus. Sealt edasi liikusime koos Kärtsiga linna. Laupäeva hommikul taas maale.
Sellega peaks olema asjad kokku võetud. Nüüd ehk ka siis teiste asjade kallale
Manowar - Kingdom Come
Hämmastav vaheldus... aga playlist on suvalise peal...
Pidev tunne on nagu käis mingisugune sisemine heitlus. Üks minu parematest pooltest ja üks halvematest heitlevad omavahel võimu pärast ja ma kardan kui ka ootan tulemust. Miks ma asja nii väljendan, see on iseasi. Tunnen taas pööret liginemas ja seekord... kes teab mis seekord. Kas lõppeb langus või... Ausalt rahvas, ükskõik mispidi te mind ka ei näeks, enamikel teist pole lootustki mõista, mis tegelikult mu hinges toimub. Võin teile tunduda rõõmsameelse ja asju vabalt võtva olekslejana, kuid see on kõigest mask, illusioon, diverisoon, mille ma olen tahtmatult kujundanud, et kaitsta end iseenda eest. Tunda end mõnigi kord vabana, unustada mured. Seltskonnas jah... kuid üksindus viib selle kõik, sundides mind keset tühjust seisma ja iseendale otsa vaatama.
Ma ei taha elada nii nagu esimese aasta Tartus, pidevalt kellegilt tuge otsides ja teiste abile lootes... teist aastat ma ei oska kommenteerida... Oli hetk mil kõik oli korras, siis kadus maapind mu alt taas. On olnud asju, mis on hoidnud mind sinna täielikult lengemast, on olnud neid kes on mind kinni hoidnud, kuid kui kaua see aitab. Siiski, tänan teid...
Vähemalt uus toanaaber on lahe kuju.
Metsatöll - Veresulased
esmaspäev, september 17, 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar