Sümboolika

Jäin mõtlema sümboolika üle. Kupin asjades seda ikka mingil määral nägema. Hetkel jäingio ma mõtlema just kahest asjast. Üks neist on minu mantel see oli uhiuus kui sai see ostetud, kaks ja pool kilo, kuigi jah, ma oleks ilmselt ka kasutatuga rahul olnud. Kuis seda kandma hakkasin olin üliettevaatlik ja selle pärast ülimalt närvis. Nüüd on ta m,itmest kohast kulunud, varrukatelt on mõned ilunööbid kadunud ja eks ta pole enam nii korraik midagi. Viie kuuga on see mantel juab suht ja isegi palju kasutatud ning nüüd see häirib mind. Iga kulunud koht häirib mind, iga puuduv nööp, iga tekkind kahjustus/kriim. Sama on õppimisegagi või üldse mu praeguse eluga, alustasin seda pingutades ja püüdes, alguses oli kõik kena. Kuid nüüd? Nüüd on kõik kulunud ja korrast ära nagu minu mantelgi. Huvitav analoogia kas pole? Teine asi, oli unenägu, kus kõndisin linnatänavail ja tundmatu jõud vedas mind vette, hakkasin sellele küll vastu, võitlesin sellega, kuid viimaks andin jälgi, andin ala ja lasin end vee poole vedada, veel veepiiril püüdisn sealt eemale hõljuda kuid oli hilja, minmd veeti vette ja ärkasin. Kas see on jälle see, pingutan et elada hästi, et hoida eemal endast masendus ja kogu see maailmaviha, kuid viimaks annan alla ja hakkan uppuma neisse? Veidrat sümboolikat näen ma mitmel pool.