And then there was silence

Neljapäev oli õnnestumine. Mitte ainult ei saanud mängu pelat paar otsustavat punkti läbi võetud, kuid sai ka Field GM juurde tekitatud, kena jupp õhtut pirol chillitud, eksamiks õppimiseks vajalik raamat laenutatud (üks eksemplar oli just tagasi tulnud). Ning noh, mu ühika arvutil on nüüd diablo 2 koos expansioniga, arvatavasti väga vale asi, mida endale sessi alguses hankida... kuid noh, olen ülbe ja püüdlik seekord. Plaanis on vähemalt kaks A-d saada.

Mis tuletabki meelde, referaadiga tarvidus algust teha.

Linnas elutsevate vareste ülbus on omaette teema. Kui neljapäeval koosolekult konsumi suunas liikusin, otsustas üks üritada mul peas maanduda. Oleks olnud nagu keegi püüdnuks küüntega mul peast kinni karhmata. Pöördudes, et näha kes see tõbras sellist nalja teeb, leidsin müüripealt küllatki piraka hallvarese, kes oma ilmega andis justkui märku, et tegu tema kandiga. Väljendasin küllatki raevuka žestiga suhtumist antud vareslase poole, mille tagajärjel ta minema lendas.

Noh, vähemasti polnud see terve parv ja üks meeldiv Hitchcocki film.

6. juuni ja 4E, mida arvata. Võin öelda, et ma ei saa oma arvamusta anda enne kui oleks 4e core raamatud läbi vaadanud ja oma hinnagu andnud. Muidugi on juba praegugi hulgaliselt erinevat infi wizardsi ja enworldi lehtedel ja nende kaudu nähtud nii paljutki meeldivat kui mittemeeldivalt. Ma tunnistan, mulle ,meeldib 4e warlock ja tema konseptsioon ja ausaltöeldes, kui muud põhjust poleks, sisi mängiks seda süsteemi ainult star-pact warlocki pärast. Või see pärast et esimese lvli caster pole peale esimest combatit: sry mehed, enne 8 tundi (arcane caster) või homset (divine) särtsu ei saa. Pluss veel asju, a la ToB stiilis asju või mõned varasemad fiidid (nagu Cleave) erivõtetena. Aga noh, kes on asja uurinud see teab juba isegi ja mis mul endal ikka rääkida on.

Minu kuramuse uus dräginokampaania ilmselt ootab selle ära kui Oll tagasi jõuab, kellegil nagu aega pole, ideaalis oleks see campaign pidanud juba ammu algama, aga asjad on  läinud nagu nad on. Oma moderni jätsin ma üldse ära, lihtsalt mitte kuidagi ei jõudnud selleni. Ahjaa... ma ju tahtsin/lubasin Shadowrunni ka.

Ausaltöeldes tahaks ma praegu ühte drägonit kus ma saaks taas wizardi teha. Viimati tegin ma ühe valmis sügisel (kui mitte ühte suure rassi modernit mitte arvestada, kus ma archmage olin :P). Aga muidu olen niipalju kui drägonit vahepealt saanud on, on mu tegelaste ülesehitus olnud järgnev: elf rogue 5, tielfling rogue1/fighter3, elf duskblade 5 ja snow elf swordsage2/fighter2. Nagu näete, päris mitu tegelast sisaldavad FIGHTERIT!!! Olgu jätsin praegu nimestikust välja väikse rassi warhammer 40k mängu tegelase, kuid jutt oli ka tavadrägonist. Ning oma poolteist kuud pole midagi mängida ka saanud... Aga jah, kunagi ma polkes seda pilti ette kujutanud, keegi vist poleks.

Aga täna saab taas mängida ning ehk ka kuramuse tieflingule selle leveli swordsage.

On kunagi teie karma teil võlgu tagasi maksnud?

Ja pimedusse me kappame, ratsudel kes loodud me enese mõtteist. Läbi pimeduse sööstame me öötaevasse, kui mustad pilved katavad taevalaotust ning tormituuled puhuvad üle maa. Siis me sööstame metsiku jahina üle kõige, kuulutades surma ja hukatust. Valime endale kuninga, juhi kelle juhtimisel siis maale laskume ning toome seda, mida just kuulutasime. Ning enne koitu me lahkume, saadame oma ratsud tagasi unustusse ning oma vanad luud kääbastesse, olles kõigest mälestused, kelledel pole midagi muud peale iseenda. Kuni taaskord sarv meid kutsub.

Kuid pimedusse sammumisega saab ka üksinda ning omal jalal hakkama...